Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tihe rebimine ilumaastikul

    Kamibi ilusalongi omaniku Marica Voogla sõnul on konkurents turul küll tihe, kuid puudu on erilisusest – nišisalongidest ning paindlikkusest.Foto: Raul Mee

    Konkurents iluteenuste turul on tihe, ent ettevõtjad ise peavad seda positiivseks, sest see eraldab terad sõkaldest.

    Eelise konkurentide ees annab erilisus – nišiteenuseid ning paindlikkust on vähe, ent klient ootab teenusepakkujatelt just kiiret trendidega kurssi viimist ning kaasaminemist, kirjutab 17. juuni Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.
    Kuusteist aastat tagasi rajatud ilusalongi Elis omaniku Malle Arro sõnul on nende salongil pikk ajalugu, mis ulatub poole sajandi taha - oma klientuuri hakkas ta koguma juba 50 aastat tagasi, mil alustas juuksurikooli lõpetanuna tööd Pärnu maantee juuksurisalongis Juunior.
    "Nõukogude ajal oli see mainekas ettevõte," märkis Arro. "Tollal olid juuksuritel järjekorrad. Elavad järjekorrad, mida tänapäeval ei kujutaks ettegi. Kes oleks nõus ootama järjekorras tunde? Arvestades, et nutitelefone ja muud ajaviidet toona polnud," rääkis Arro. Tema sõnul oli see samas ilmselt omamoodi sotsiaalne tegevus. "Juuksuritöökoda oli kui tänapäeva sotsiaalmeedia, kus kõik uudised kihasid üheskoos,“ kirjeldas Arro.
    Oma ettevõte rajas Arro teiste eeskujul. "Eesti iseseisvumisega algas uus aeg, avanesid uued võimalused, kõik muutus tundmatuseni ning muutusid ka kliendid," rääkis Arro. Tema sõnul muutusid inimesed avatumaks, vabameelsemaks ja teadlikumaks. "Kõik, kes said, viisid end kurssi läänelike moesuundadega. Muutusid ka ajakirjad ja sealsed fotod, tekkis internet ning puhuma hakkasid uued tuuled."
    Arro sõnul oli 1990ndate lõpp ja uue aastatuhande algus keeruline aeg igas mõttes. "Kui vaadata tagasi, siis ühtäkki hakkas hallist massist eralduma tublisid ja teadlikke ärimehi. Olles ise nõukogudeaegse kasvatuse ja kooliga, oli uute suundade tajumine ja mõistmine paras väljakutse. Väga pikalt kestis aeg, mil kõik oli justkui müügiks ja ellujäämine võitlus,“ rääkis Arro.
    Soov oma ettevõte rajada oli tol ajal pigem sundvõimalus. "Olles kogemuste ja hea klientuuriga juuksur, tundus enda salongi avamine loomuliku jätkuna," märkis Arro. Esimese salongi rajas ta kesklinna ning tööd jätkus mitmeks aastaks. Kuni tuli pööre. "Toimusid mitmed muutused ning ühtäkki ei olnud meil enam edukas kesklinna salong, vaid pigem kõrvaltänava asutus," rääkis Arro.

    Kuidas ennast reklaamite?

    Ilusalongi Elis omanik Malle Arro 

    Moes püsimise kõrval on ilusalongide puhul oluline oskus ka oma teadmisi klientideni viia. Tegemist on valdkonnaga, kus pakkumised võivad võtta silme eest kirjuks ning valikul võivad saada määravaks just teiste klientide positiivsed kogemused.

    Internetiajastul levib hea sõna kiiresti, kuid halb kogemus saab veel suurema tähelepanu osaliseks. Pean tõdema, et valdavalt leiavad kliendid meid ise ja see on ülimalt tore, sest minule näitab see, et tehtud töid on saatnud edu.

    Reklaamikanaleid kasutame vähe, vaid Facebooki ja kodulehte, oleme avaldanud ka üksikuid reklaame erinevates päevalehtedes. 

    Arro tänab kõiki oma kliente, tänu kellele leidis ta endas ettevõtlikkust, jõudu ja tahtmist asutada uus salong. "Läbi mõnede vangerduste jõudsime lõpuks tänasesse ilusalongi Mustamäe teel,“ nentis Arro. "Äriliselt on ilusalongi personali professionaalsusega võrdselt oluline salongi asukoht - ajal, mil kõigil on kiire, peab edukal salongil olema mugav ligipääs, see tahendab nii tasuta parkimist kui ka internetiteenindust." 
    Hinnatakse ajaga kaasas käimist
    Oma salongi loomisega kaasneb kulusid ja mitte ainult rahalisi. Arro sõnul on suurimad investeeringud tehtud seni hoopis ajalist ressurssi silmas pidades. Ettevõtte peamine soov on olla innovaatiline ja selle saavutamine võtab palju aega. "Salongi oleme ehitanud täiesti uued ruumid, kasutame uuenduslikke töövahendeid ja materjale ning lisaks täiendame end pidevalt uute oskustega, et pakkuda uusimaid teenuseid,“ märkis Arro.
    Kamibi ilusalongi omaniku Marica Voogla sõnul oli tal ettevõtlusega neliteist aastat tagasi alustades peamisteks väljakutseteks sobivate ruumide ja inventari leidmine. Voogla sõnul on alustavale ettevõtjale lisaks oluline saada infot seaduste kohta, kuna need on väga keeruliseks muutunud.
    Turuolukorda hinnates märkis Voogla, et konkurents on küll tihe, kuid puudu on erilisusest – nišisalongidest ning paindlikkusest. "Meie töö puhul tuleb konkurentsis püsimiseks end uute trendidega kiiresti kurssi viia ning oskusi täiendada. Kui turule tuleb uus trend, tuleb seda suuta kliendile kohe ka pakkuda. Tihti mööduvad need küll kiiresti ja ei leia tavakodanike hulgas laia populaarsust, kuid mööda neist vaadata ei saa,“ rääkis Voogla.
    Kliendid hindavad Voogla sõnul just seda, kuidas meister suudab ajaga kaasas käia, uusi tehnikaid omandada ning klienti mõista. Ilusalongide küllus on samas Voogla ja Arro hinnangul teretulnud ning edasiviiv - see selekteerib, kelle ja mil viisil unustusse viib. Nii nagu igas valdkonnas esineb ka ilumaailma äridel tõuse ja mõõne. Samas on Eesti turul hulk pikalt ja edukalt eskisteerinud salonge, mis näitab, et kliente siiski jagub.     

    Välimusele on läbi aegade tähelepanu pööratud

    Välimusele on aastatuhandeid suurt tähelepanu pööratud, muutunud ei ole see ka tänapäeval, muutuses on ainult trendid.

    Soov kaunis välja näha on nii naisi kui mehi saatnud kaugest minevikust alates. Näiteks olid Vana-Roomas juuste ja soengute tegemise tarvis spetsiaalsed orjad – tonsoressid. Usutakse, et ilusalongid on alguse saanud juba muistse Kreeka ajal. 

    Praegu on Eestis äärmiselt lai valik iluteenuseid pakkuvaid salonge. On nii ühele teenusele spetsialiseerunud salonge kui n-ö segasalonge, kus pakutakse erinevaid teenuseid alates patside punumisest kuni kirurgiliste protseduurideni välja. 

    Allikas: Malle Arro, Marica Voogla

    Voogla nentis, et kui töötaja teeb oma tööd hinge ja armastusega, on tal ka kliente piisavalt ning salongi tehtav reklaam pole eriti  oluline. "Parim reklaam levib ikka suust suhu."
    Kliendile loob mugavusi kompleksteenus
    Juuksurite ja ilusalongide kõrval on viimastel aastatel aina enam populaarsust kogunud kompleksteenus, mis pakub jumestust koos mõne lisateenusega. Jumestamist saab kombineerida näiteks fotograafia või sündmuste korraldamisega.
    OÜ Everlin Event üks asutajatest Evelin Sulg jõudis jumestamiseni neli aastat tagasi, mil ta otsustas lõpetada meikimisest unistamise ning minna profijumestaja kursustele. Viimase nelja aasta sisse on mahtunud mitu kursust, täiendõpe ning kutsetunnistuse saamine. "Lisaks jumestamisele meeldib mulle väga korraldada ja organiseerida. Koos sõbrannaga otsustasimegi eelmisel aastal, et loome oma ettevõtte. Kuna mitmesugustel sündmustel, olgu need pruudiõhtud või sõbrannade sünnipäevad, on tihti vaja ka jumestajateenuseid, saime minu oskused ettevõttesse kaasa tuua,“ rääkis Sulg.
    Sule sõnul on ettevõtluse kasumlikkuse tagamisel iluvaldkonnas üks võimalus selle kombineerimine teiste tegemistega. "Jumestajatöös aitab mind palju meie varasem ürituste korraldamise kogemus – kliendibaas, kelleni jõuan, on laiem ja saame ettevõttena pakkuda kompleksteenust. Kliendid jõuavad tavaliselt minuni ise, soovituste peale või internetis. Reklaam toimub enamjaolt suhtlusvõrgustikes,“ rääkis Sulg.
    Ettevõtet rajades sattusid noored naised olukordade ja probleemide peale, millele esialgu ei osatud mõelda. Kuna ettevõte korraldab ka üritusi, on suuremaks takistuseks saanud oma ruumide leidmine. “Meil on vaja leida ruumid, millele on palju nõudmisi – piisavalt kõrgust, avarust, valgust ning soovitavalt paiknemine esimesel korrusel. Lisaks on oluline, et naabrid ei oleks müratundlikud, oleksid olemas parkimisvõimalused, vesi ja kanalisatsioon ning veel palju muud,” kirjeldas Sulg. 
    Paari viimase kuu otsingud on neid juhatanud paljulubavate pindadeni, kuid siiani on alati leidunud ka mõni takistus, millest üks suuremaid on see, et ruumid  nõuaksid väga suuri investeeringuid ja ümberehitamist. Lisaks tuleb arvestada rendi- ja kõrvalkuludega, et ettevõtmine end ära tasuks. 
    Lisateenusena korraldatakse ka meigikoolitusi. Mõte koolitusi korraldada tekkis klientide tagasiside põhjal – tihti mainiti, et ei osata ühte või teist toodet valida. "Leidsime, et naistel on pigem vaja teadmisi meikimise kohta, mitte alati professionaali tehtud õhtumeiki. Seega ei müü me koolitusel tooteid, vaid aitame selgeks teha, mida ühe või teise toote ja tarvikuga teha saab,“ selgitas Sulg. Tema sõnul saadab südamega tehtud asja igas valdkonnas kergemini edu. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.