Pulk lisas, et põhivara puhul tuleb siis teha varem mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus. „Põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks ning muuks otstarbeks jälgitakse viis aastat, kinnisasja puhul kümme aastat,“ selgitab Pulk. „Näiteks kui ettevõtja soetas kinnisasja ning arvas selle soetamisel sisendkäibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha ning kasutas seda kinnisasja kahe aasta jooksul vaid maksustatava käibe jaoks, ning kui ettevõtja seejärel arvatakse käibemaksukohustuslaste registrist välja, siis peab ta 80 protsenti sisendkäibemaksust riigi tuludesse tagasi kandma. Seega ei teki ajutisest käibemaksukohustuslaseks registreerimisest mingit majanduslikku kasu.“
Rosin ei saa aga nõustuda Pulga järeldusega, et ajutisest käibemaksukohustuslaseks registreerimisest ei teki mingit majanduslikku kasu.
„Ettevõtjal, kes end käibemaksukohustuslasena ei registreeri, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust,“ selgitab Rosin. „Ühest küljest ei pea ta muretsema, et poolteise aasta pärast tuleb „laen“ tagastada, kuid teisalt jääb ka ülejäänud 2/5 sisendkäibemaksust maha arvamata. Iseenesest ei saa kummagi variandi kohta öelda, kas see on kasulik või mitte – kõik oleneb detailidest, nagu maksunduses ikka.“
Ettevõtja, kes registreerib end sel aastal käibemaksukohustuslaseks, maksustab korrektselt oma käibe ning kustutab end alates 2018. aastast käibemaksukohustuslaste registrist, saab sel aastal soetatud ja kasutusele võetud põhivaralt maha arvata kogu sisendkäibemaksu, selgitab Rosin. 2018. aastal, pärast registrist kustutamist, tuleb sellest tagastada 3/5. „Seega võib tagastamisele kuuluvat sisendkäibemaksu vaadelda kui intressita laenu, mida võib kasutada näiteks töötaja(te)le esimese palga maksmiseks,“ tähendab ta.