Brexit: keskpangalt pall poliitikuile
Suurbritannia keskpank andis täna oma panuse Brexiti šokist rabatud majanduse toestamiseks, kuid põhiraskus, et Euroopa Liidust lahkumisest saaks brittide jaoks peaminister Theresa May sihitud edulugu, jääb siiski poliitikute kanda.
Keskpank kärpis intressimäära 0,5 protsendilt 0,25%-le, mis on nüüd madalaim näit panga 322aastase ajaloo jooksul ja esimene kärbe 2009. aastast. Samuti asus pank uuesti võlakirjade tugioste tegema ning kärpis järsult majandusprognoosi. Uue prognoosi järgi kasvab Suurbritannia majandus tuleval aastal vaid 0,8% varem prognoositud 2,3% asemel. Nii suurt kärbet pole varem nähtud, märkis Wall Street Journal.
Rahandusminister Philip Hammond kiitis keskpanga otsust. „On õige kasutada rahapoliitikat, et majandust sel raskel kohanemisperioodil toestada,“ ütles ta, lisades, et vajadusel on nii valitsusel kui keskpangal olemas täiendavad hoovad.
May lihvib strateegiat
Peaminister Theresa May jätkas aga täna tööd pikema plaaniga, olles kokku kutsunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõte (VKE) ümarlaua. Eesmärk on arutada, milline majanduspoliitika võiks neid Brexiti järel kõige paremini toetada. Briti tööstuse konföderatsiooni värsketel andmetel kukkus VKE-de kindlustunne teises kvartalis madalaimale tasemele 2009. jaanuarist.
Kohtumise eel tehtud avalduses nimetas May väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid majanduse tugisambaks. „Need (firmad) on väga oluline osa minu visioonis riigist, mis võimaldab kõigil ja mitte vaid vähestel privilegeeritutel edukas olla,“ ütles May.
Selliste väljaütlemistega kõlab Briti konservatiivide uus liider Theresa May nagu Tööpartei endine juht Ed Miliband.
May ütles, et tahab ära kuulata ettevõtete ettepanekud, kuidas majanduskasvu kiirendada, tõsta tootlikkust, edendada eksporti. See on sisendiks ka valitsuses väljatöötamisel uuele tööstusstrateegiale, mille üle toimus sel nädalal ministrite tasandil esimene suurem nõupidamine.
Umbusk uue suuna suhtes
Strateegia võtab alles kuju, kuid on juba ehmatanud neid, kes kardavad igasugust riigi sekkumist majandusse. Eriti kui May on probleemsena nimetanud tippjuhtide kõrgeid palku, väljendanud soovi saata firmade nõukogudesse tööliste esindajaid ning on süüdistanud firmajuhte – sh spordiketi Sports Direct juhti Mike Ashley’d igasuguste piirideta kapitalistliku kultuuri viljelemise eest. May ootamatut otsust võtta Hiina suurosalusega tuumajaama projektis aeg maha on tõlgendatud kui protektsionismi riski.
Teisalt koguvad peaministri plaanid ka tunnustust. Äsja kirjutas näiteks endine Suurbritannia parlamendi alamkoja liider ja mitut ministriametit pidanud William Hague ajalehes Telegraph, et lubadusega olla tavalise tööinimese teenistuses on May võtnud omale õige sihtgrupi. Just nende inimeste kibestumine, kes tunnevad end globaliseeruvas maailmas tõrjutuna, oli osaliselt Brexiti põhjuseks ja sünnitab mujal läänemaailmas Trumpe, Wilderseid ja Le Pene. Hague’i arvates peaksid kõik põhivoolu poliitikud praegu vaeva nägema, et selle rahulolematusega toime tulla enne, kui populismi laine kõik segi pühib.
„Kui konservatiivid suudaksid välja pakkuda järgmise laine edukaid ideid, oleks neile poliitikas domineerimine kindlustatud ka järgmiseks põlvkonnaks,“ julgustab ta.
Edu retsept?
Tööstusstrateegia võib Hague’i arvates olla hea mõte, kui tähendab keskendumist teadus- ja arendustööle, tipptasemel infrastruktuurile ja oskuste arendamisele, mis loovad eeldused majanduse arenguks ja innovatsiooniks.
„Kui rahulolematud valijad näevad uues tööstusrevolutsioonis, et nende ümber on tugevad firmad, paremad töökohad ja paigas haridussüsteem, mis võimaldab neil kohanemiseks vajalikud oskused omandada, oleksid nad palju rõõmsamad. Kui ei, ei aita neid maha rahustada ükski hulk seadusi ega regulatsioone,“ kirjutab Hague, kelle mõte rändab juba neil radadel, milliseid suuri muutusi tehisintellekti areng ja automatiseerimine ühiskonnas kaasa võivad tuua.