Skandinaavia mööbliärimehed pöörasid Virumaal tülli

„Me olime Mr Torsteni uksefirma kliendid, aga me polnud rahul kohaletoimetamiseks kulunud ajaga. Parema efektiivsuse saavutamiseks otsustasime koos uue firma asutada.“

Nii selgitab soomlane Petteri Nuutinen, miks ta oma endise äripartneri, rootslase Torsten Olligiga mullu juulis koos äri ajama hakkas. Mõlemad mehed olid mööblitööstuses juba vanad kalad, Nuutinenile kuulub Eestis asutatud köögimööbli tootja Mainerplus OÜ ning Ollig ajab mööbliäri rahvusvahelise, kirjade järgi Eestis, Rootsis ja Norras tegutsevas kontsernis Scandinavian Design and Furniture Group ehk lühendatult SDAF Group.

Ollig ja Nuutinen asutasid mullu juulis Lääne-Virumaale Vinnisse ühiselt mööblitööstuse, mis kandis sarnast nime SDAF Production. Läks vaid pool aastat, kuni meeste vahel tekkisid nii suured erimeelsused, et napilt alustada jõudnud tööstus tuli sulgeda ja ettevõte likvideerimisele määrata.

Kui veel novembris otsis SDAF nii töötukassa kui erinevate tööportaalide kaudu omale Vinnisse töötajaid, teiste seas näiteks tootmisjuhti ja värvijaid-lihvijaid, siis juba veebruari algul müüs Nuutinen oma osaluse Olligile.

Vaid nädal hiljem andis Ollig ettevõtte omakorda üle likvideerija Tarmo Noodile, määrates ta ainsaks juhatuse liikmeks. Aasta lõpus palgatud töötajad nõuavad nüüd töövaidluskomisjoni kaudu saamata jäänud hüvitisi, Nuutineni teada olid kõik palgad makstud, kui tema oma osa maha müüs.

Ületamatud erimeelsused

Ollig jääb tootmise järsku lõppu kommenteerides napisõnaliseks, öeldes vaid, et firma müüdi maha, kuna kaks omanikku ei suutnud kokku leppida, millises suunas peaks ettevõtet tulevikus edasi arendama. Ta palub suunata kõik küsimused Nuutinenile või uuele omanikule.

Nuutinen aga müüs oma 50protsendilise osaluse juba varem Olligile ja oli üllatunud, kui kuulis, et Ollig otsustas ettevõtte sulgeda.

„Me saime kiiresti aru, et me ei saa koos jätkata. Sellel firmal oli kaks omanikku ja kaks visiooni. Mainerplus müüs oma osaluse teisele omanikule, sest üksi on tal parem firmasse investeerida ja seda arendada,“ märkis Nuutinen.  

Likvideerija Tarmo Noot ütles, et SDAF Production pole avalik ettevõte ning ta ei soovi kommenteerida firma käekäiku. Seda, mis seisus on töötajatele maksmata jäänud hüvitiste tasumine, ta ei mäletanud. Noot rõhutas, et ta pole ettevõtte uus omanik, vaid lihtsalt juhatuse liige. „Likvideerimisaruanne saab aasta lõpuks valmis, sealt saate kõike lugeda.“

Samuti Lääne-Virumaal Haljalas mööblit toova Belluse omanik Rolf Relander ei ole Olligi ja Nuutineni lühikeseks jäänud ettevõtmisest midagi kuulnud, meeste nimed olid tundmatud ka Vinni vallavanemale Toomas Väinastele.

Tuttav likvideerija ja firmade virvarr

Nuutineni 2010. aastal Eestis asutatud firma Mainerplus OÜ tegeleb köögimööbli tootmisega, eksportides lõviosa toodangust Soome. Kahemiljonilise käibe ja paarikümne töötajaga Mainerplus teenis mullu ka üle 0,2 miljoni euro kasumit.

2012. aastal asutas Ollig ka Vinni mööblitööstuse, mis oli Vinni vallavanemale samuti tundmatu ettevõte. Täpselt SDAF Productioni asutamise ajal aasta tagasi sai aga selle osanikuks samuti likvideerja Tarmo Noot, kes ei osanud vastata ka küsimusele selle firma mineviku kohta.

Olligile kuuluvate firmade majandusaruanded on läbi aastate esitamata, välja arvatud üks 2013. aastast pärinev Vinni mööblitööstuse aruanne, mis kannab jällegi päises hoopis SDAF Groupi nime. Selles aruandes kirjutab Ollig, et vähemalt 2013. aastal tegutses ettevõte masinate rentimisega, teenides 50 000eurose käibe juures üle 30 000 euro kasumit.

SDAF Groupil ei ole nähtavat seost SDAF Productioniga, mis ei elanud oma esimese finantsaasta lõpunigi. SDAF Group nimetab end oma ingliskeelsel kodulehel kogenud Skandinaavia mööblifirmaks.

Ettevõtte ainus avalik kontakt seal on Tallinnas Pärnu maanteel asuva Delta Plaza büroohoone aadress. Oma e-kirjade alla märgib Ollig aadressiks sadama lähistel asuva Paadi 4 Tallinnas ning aadressid Stockholmi lähistel Värmdös ja ühe suure kontorihoone Oslo kesklinnas.