Swedbank: eksport hoopis kasvas

Statistikaamet teatas täna, et nii kaupade eksport kui ka import kahanesid 2016. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 2%. Mertsina aga märkis oma kommentaaris, et kuigi juunis Eestist eksporditud kaupade väärtus langes ning ka esimese poolaasta jooksul kasvu ei olnud, oli sellise nõrga tulemuse peamiseks põhjuseks re-eksporditavate nafta- ja õlitoodete ning elektrienergia vähenemine.

Seevastu Eestis toodetud kaupade eksport suurenes tema teatel juunis aastases võrdluses ligikaudu 5% ning kui kõrvaldada hinnamõjud, oli ekspordimahu kasv 6%. "Selle aasta teisel kvartalil on Eesti päritolu kaupade eksport näidanud juba korralikke kasvunumbreid. Selle taga on aga valdavalt elektroonikatoodete väljaveo taastumine. Aasta peale kokku on ekspordi kasvu enim toetanud veel puidu- ja mööblitööstus," selgitas Mertsina.

Sel aastal mahub 10 riigi hulka, kuhu Eesti ettevõtted on enim oma kaupade eksporti suurendanud, üksnes neli Euroopa riiki: Soome, Belgia, Saksamaa, Taani. Eksport on kasvanud tugevasti aga mitmesse eksootilisse riiki nagu Mehhiko (elektrimasinad ja seadmed), Togo (põlevkiviõlitooted) ja Saudi-Araabia (teravili). Need riigid on panustanud Eesti ekspordi kasvatamisse sel aasta kõige rohkem. Samas on vähemalt Togose ja Saudi-Araabiasse tehtud ainult mõnekordsed üksikud suurtehingud ning nende mõju meie ekspordi kogupildile võib olla ajutine. 10 riigi hulgas, kuhu eksport kõige rohkem langenud, on enamus (7) aga Euroopa riigid.

Imporditavate kaupade väärtus juunis küll langes, kuid sisseveetud kaupade mahu (väärtus jagatud impordihindadega) kasv on kiirenenud ning näiteks teises kvartalis suurenes impordimaht aastases võrdluses juba üle 10%. Selle taga on peamiselt tarbe- ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine. Seevastu ettevõtetes tootmiseks vajalike sisendite import suurenes teisel kvartalil tagasihoidlikult ning aasta peale kokku on see langenud isegi viiendiku võrra. Tarbekaupade sisseveo kiiret kasvu tingib tarbimise jätkuvalt tugev kasv. Kapitalikaubad on aga valdavalt mõeldud investeeringuteks. Kuigi kapitalikaupade sissevedu on näidanud tugevat kasvu juba pikemat aega, on ettevõtete investeeringud üllatavalt pikalt languses olnud. Samuti on ettevõtete laenujääk sel aastal kiiresti kasvanud (aastases võrdluses 8%).

Kuigi suurema osa uute laenudega finantseeritakse äripindade soetamist, on kasvanud ka laenud kapitaliinvesteeringuteks. Kapitalikaupade sisseveo ja ettevõtete laenuaktiivsuse kasvu tõttu ootame lähiajal investeeringute paranemist.

Tööstusettevõtete ootused ekspordikäibe paranemiseks lähikuudel on küll paranenud, kuid nende hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel on halvenenud. Üks põhjusi on juba pikemat aega kestnud liigkiire palgakasv võrreldes tootlikkuse kasvuga. Samuti on paranenud kindlustunne uute tellimuste ning ka müügihindade suurenemise vastu.

Sel aastal ootame meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvu, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi ja koos sellega ka tootmismahtusid. Samas halvendab Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud ebakindlus Euroopa majanduse väljavaadet, mis omakorda pidurdab välisnõudluse paranemist.