Harjumused, mis takistavad eduni jõudmist

Enamik ettevõtjaist on endale seadnud mingid kindlad eesmärgid, milleni nad varem või hiljem jõuda tahavad. Eesmärgikindlus on kahtlemata vajalik, ent lisaks viisidele, kuidas oma unistuseni jõuda, tasuks analüüsida end ka muu nurga alt, nimelt oma harjumusi.

On häid harjumusi ja halbu harjumusi. Mõned neist, näiteks suitsetamine või liigne alkoholitarbimine, on selgelt negatiivsed. Samas leidub ka teisi, pigem varjatud harjumusi, mis pikas perspektiivis takistavad sind eduni jõudmast.

Pidev meilikonto külastamine. Mitu korda sina oma e-kirjakasti vaatad? Korra? Kaks? Rohkem? Selgub, et e-maili vaatamine on üks levinumaid tegevusi, mida tehakse, kui oma praeguse ülesande kallal pusida ei taheta. E-kirjade lugemine ning neile vastamine ilma, et sellega väga kiire oleks, on üks levinumaid viise end petta ehk näidata iseendale, et sa oled produktiivne ning töötad usinalt.

Seega oleks mõttekas vähendada neid kordi, mil sa oma e-kirjakasti vaatad. See viib su tähelepanu praeguselt ülesandelt kõrvale ning suurendab võimalust, et sa unustad oma töö fookuse sootuks ära.

Lisaks e-kirjakasti pidevale vaatamisele soovitab väljaanne Entrepreneur tühistada ka erinevate uudiskirjade tellimusi, mis koormavad su postkasti ning mis tegelikult mängivad üksnes ajaraiskaja rolli.

Pidev sotsiaalmeedia uudistamine. Enamik inimesi veedab vähemalt mingi osa päevast sotsiaalmeediat uudistades. Kuigi see oleneb, missugune sotsiaalmeedia kasutaja sa oled – kas külastad korraks ning paned kohe kinni või külastad korraks ning jääd sinna vähemalt pooleks tunniks – võib sotsiaalmeediast saada suur tööviljakuse rikkuja ning seega ka edu pidur. Võta sotsiaalmeediast suuremat puhkust ja serveeri seda endale nii – sa teed sellega tegelikult endale teene.

Edasilükkamine ja viivitamine. Asjade edasilükkamine kipub olema või vähemasti saama harjumuseks. Kuigi tänaseid toimetusi ära viska homse varna on väga tuntud ütlus, ei kipu inimesed sellest sageli kinni pidama. Edasilükkamise vältimiseks võib kasutada näiteks järgnevaid nippe: koosta tegemist vajavate asjade nimekiri; tööta üksi ja vaikuses, mis laseks sul keskenduda; ütle teistele, et sa töötad hoolega, siis sa tunned justkui vastutust oma ülesannetega ühele poole saada; lülita välja telefon ning muud tehnikavidinad, mida sa aeg-ajalt vaatama kipud; tööta grupis, sest siis sa tunned teiste inimeste ees vastutust.

Mitme asjaga korraga tegelemine. Kuigi multitasking võib näida atraktiivse omadusena, ei suuda enamik inimesi mitut asja korraga ning väga korralikult teha. Selle asemel, et ühte eesmärki saavutada või ühte ülesannet korralikult teha, teeb multitasker mitut asja pigem kehvasti. Tõsi, kui sa kasutad tegemist vajavate asjade nimekirja, võib ülesannete nimekirjast maha tõmbamine tunduda omamoodi eduna, on siiski kõige olulisem see, missuguse kvaliteediga sa oma ülesandeid teha suudad.

Blogipostitustesse takerdumine. Blogimine on paljude inimeste jaoks töö ja leib ning paljud meist on igapäevaselt ka ühe või teise blogi jälgijad. Maailmas kirjutatakse kaks miljonit blogipostitust päevas ning on selge, et iga inimene peab tegema enda jaoks valiku, missuguseid kirjatükke lugeda ning missugused lugemata jätta. Seetõttu jälgi hoolega, missuguse sisuga blogisid sa loed ning küsi endalt, kas need tõesti teevad sind targemaks või on mõnel muul moel, näiteks ametialaselt kasulikud.

Sa jääd sarju ja filme vaatama. Netflix, mis on juba pikemat aega ka Eesti kättesaadav, võib olla küll atraktiivne ning kisub vaatama, ent tegelikult võib filmide või sarjade vaatamine su tähelepanu tähtsalt ära viia. Proovi oma filmivaatamiste ajad läbi mõelda ning püüa endale seatud eesmärgist kinni pidada. Kui lepid endaga kokku, et vaatad filme näiteks reede ja laupäeva õhtuti, on sul lihtsam ka aega planeerida.

Sa loodad ainult iseendale. Kaasa ning julge kaasata oma tegemistesse teisi inimesi ning sa näed, kuidas asjad laabuma hakkavad. Ümbritse ennast asjalike ning professionaalsete inimestega ning delegeeri osa oma kohustusi neile.