Peaaegu kõik pagulased, kelle Läti sel aastal Euroopa varjupaigaprogrammi raames vastu võttis, on riigist lahkunud. Suurem osa neist on läinud Saksamaale, vahendab Läti rahvusringhääling.
Läti on sel aastal vastu võtnud 23 pagulast, kellest tänaseks on riiki jäänud kaks.
Läti TV vahendas, et isegi naine, kes juulis antud intervjuus rääkis, kuidas tema lapsed õpivad läti keelt ja valmistuvad seal sügisel kooli minema, on sõitnud Saksamaale venna juurde, sest ei suutnud Lätis elamispinda leida.
Üks kahest Lätti jäänud pagulasest, tõlgina töötav pereisa, selle üle ei imesta – tema sõnul on pagulastel Lätis peaaegu võimatu hakkama saada. Eritreast pärit mees ütles, et kui teda poleks kodu ja töö leidmisel nii palju aidatud, oleks ta oma perega (tema naine on teine Lätti jäänud pagulane) samuti ammu Lätist läinud.
Augusti algul tõstsid umbes 20 varjupaigataotlejat Lätis Mucenieki pagulaskekuses mässu kehvade elutingimuste pärast – Läti maksab pagulastele päevaraha 3 eurot, täiskasvanu toetus on 139 eurot kuus, alaealisele 97 eurot, kuid sellest ei piisa, et nad saaksid väljaspool keskust omaette elu alustada.
Eestis on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus taotleda toimetulekutoetust samadel alustel nagu teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on perekonna esimesele liikmele 358 eurot, igale järgnevale vähemalt 14aastasele pereliikmele 179 eurot ja igale alla 14aastasele pereliikmele 107,4 eurot kuus.