• OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2251,26%39 868,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,86
  • OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2251,26%39 868,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,86
  • 05.09.16, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Putin: Balti riikide ohustamise mõte on hullumeelsus

Venemaa president Vladimir Putin eitas agentuurile Bloomberg antud pikemas usutluses, et Venemaa võiks Balti riikidele mingit sõjalist ohtu kujutada.
Venemaa president Vladimir Putin Vladivostokis toimunud majandusfoorumil
  • Venemaa president Vladimir Putin Vladivostokis toimunud majandusfoorumil Foto: Scanpix/Reuters
„Ma arvan, et kõik kainelt mõtlevad inimesed, kes on poliitikaga seotud, saavad aru, et Balti riikide ohustamine Venemaa poolt on täielik hullumeelsus,“ ütles Putin ja osutas, et NATO riikides elab kokku 600 miljonit inimest, Venemaal kõigest 146 miljonit.
„Jah, me oleme suurim tuumajõud. Kuid kas te tõesti arvate, et me kavatseme Balti riigid vallutada tuumarelvadega? Mis hullumeelsus see veel on?“ tõrjus Putin.
See ei ole Venemaa presidendi sõnul aga peamine põhjus. Peamine põhjus on see, et midagi ei saa teha inimeste tahte vastaselt. Sellest aga lääneriigid Putini sõnul aru ei saa. Putin kaebab, et lääneriigid ei taha märgata Krimmi elanike soovi Venemaaga liituda. 70% Krimmi elanikkonnast on etnilised venelased ning ülejäänud räägivad vene keelt vabalt. Putin toob taas Kosovo näite, kus inimestel oli õigus otsustada oma riikluse üle, Krimmis seda õigust millegipärast ei aktsepteerita.
„Nii et rahustuseks võin öelda, et Venemaa on järginud ja järgib ka edaspidi absoluutselt rahumeelset ja koostööle orienteeritud välispoliitikat.“
Vastuseks küsimusele, kas Venemaa soovib oma mõjusfääri laienemist, vastas Putin, et Vladivostokki lendamiseks kulus tal pea sama palju aega, kui võtab lend Moskvast New Yorki. „Kas te arvate, et meil oleks veel midagi juurde vaja?“
Putini sõnul pole küsimus territooriumis. Küll aga möönis ta, et sooviks, et Venemaa mõju oleks nähtavam ja tuntavam. Kuid seda positiivses kontekstis: majanduslik mõju, humanitaarne mõju, partneritega võrdsetel alustel arendatud koostööst johtuv mõju. „Just sellele on suunatud meie välispoliitika. Ja mitte keegi ei pea selles kahtlema,“ ütles Putin.
Kõneldes Krimmist, möönab Putin, et Ukrainast lahkulöömise referendumi ajal olid Krimmis Venemaa sõdurid. Putini sõnul selleks, et referendumi toimumist turvata. Putin ei näe vastuolu ei Ukraina seaduste ega rahvusvahelise õigusega. Otsuse korraldada referendum võttis vastu Krimmi parlament, mis oli valitud kaks aastat enne 2014. aasta märtsi sündmusi Ukraina seaduste kohaselt. Ning Ukrainast lahku löömise otsuse puhul toob Putin taas paralleeli Kosovoga. Nii pole tema sõnul rikutud ka rahvusvahelist õigust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele