Venemaa president Vladimir Putin eitas agentuurile Bloomberg antud pikemas usutluses, et Venemaa võiks Balti riikidele mingit sõjalist ohtu kujutada.
- Venemaa president Vladimir Putin Vladivostokis toimunud majandusfoorumil Foto: Scanpix/Reuters
„Ma arvan, et kõik kainelt mõtlevad inimesed, kes on poliitikaga seotud, saavad aru, et Balti riikide ohustamine
Venemaa poolt on täielik hullumeelsus,“ ütles
Putin ja osutas, et
NATO riikides elab kokku 600 miljonit inimest, Venemaal kõigest 146 miljonit.
„Jah, me oleme suurim tuumajõud. Kuid kas te tõesti arvate, et me kavatseme Balti riigid vallutada tuumarelvadega? Mis hullumeelsus see veel on?“ tõrjus Putin.
See ei ole Venemaa presidendi sõnul aga peamine põhjus. Peamine põhjus on see, et midagi ei saa teha inimeste tahte vastaselt. Sellest aga lääneriigid Putini sõnul aru ei saa. Putin kaebab, et lääneriigid ei taha märgata Krimmi elanike soovi Venemaaga liituda. 70% Krimmi elanikkonnast on etnilised venelased ning ülejäänud räägivad vene keelt vabalt. Putin toob taas Kosovo näite, kus inimestel oli õigus otsustada oma riikluse üle, Krimmis seda õigust millegipärast ei aktsepteerita.
„Nii et rahustuseks võin öelda, et Venemaa on järginud ja järgib ka edaspidi absoluutselt rahumeelset ja koostööle orienteeritud välispoliitikat.“
Vastuseks küsimusele, kas Venemaa soovib oma mõjusfääri laienemist, vastas Putin, et Vladivostokki lendamiseks kulus tal pea sama palju aega, kui võtab lend Moskvast New Yorki. „Kas te arvate, et meil oleks veel midagi juurde vaja?“
Putini sõnul pole küsimus territooriumis. Küll aga möönis ta, et sooviks, et Venemaa mõju oleks nähtavam ja tuntavam. Kuid seda positiivses kontekstis: majanduslik mõju, humanitaarne mõju, partneritega võrdsetel alustel arendatud koostööst johtuv mõju. „Just sellele on suunatud meie välispoliitika. Ja mitte keegi ei pea selles kahtlema,“ ütles Putin.
Kõneldes Krimmist, möönab Putin, et
Ukrainast lahkulöömise referendumi ajal olid Krimmis Venemaa sõdurid. Putini sõnul selleks, et referendumi toimumist turvata. Putin ei näe vastuolu ei Ukraina seaduste ega rahvusvahelise õigusega. Otsuse korraldada referendum võttis vastu Krimmi parlament, mis oli valitud kaks aastat enne 2014. aasta märtsi sündmusi Ukraina seaduste kohaselt. Ning Ukrainast lahku löömise otsuse puhul toob Putin taas paralleeli Kosovoga. Nii pole tema sõnul rikutud ka rahvusvahelist õigust.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.