• Jaga lugu:

    Kliendid tahavad rohkem isiklikke pakkumisi

    Kliendid enam niisama poodides uitamas ei käi, enamasti tullakse kindla ostusooviga. Foto: Raul Mee

    Kuigi andmete olulisusest on kaubanduses räägitud juba aastaid, kardab endiselt osa ettevõtteid olemasolevat kliendiinfot kasutada.

    Suurbritannia turundusfirma The Future Customer ekspert-konsultant Richard Campbell rõhutas intervjuus Äripäeva teemaveebile kaubandus.ee, et üks olulisemaid trende kaubanduses on personaalsed pakkumised, mida ostjad ootavad. Kliendiandmete kasutamist ei tasu peljata, sellega peaks oskuslikult tegelema, kuid ainult analüütikale ei saa ka keskenduda, soovitab ta.

    Richard Campell esineb 12. oktoobril toimuval Kaubanduse Aastakongressil 2016 ettekandega "Milline on tuleviku klient ja kuidas võita tema lojaalsusts?"

    Vaata täpsemat infot ürituse kohta SIIT

    Millised on peamised tulevikutrendid kaubanduse ja kliendilojaalsuse valdkonnas?
    Üks märksõna on kindlasti mitme kanali ostukogemus (multichannel retailing). Sellest on räägitud viimased 5–10 aastat, aga mulle tundub, et enamik kaubandusettevõtteid ei võta seda siiani päris tõsiselt. Nad ei mõista veel täielikult, et just nende endi kliendid ootavad terviklikku ostukogemust igast kanalist.
    Ka need päevad on möödas, kui tarbija tuli poodi lihtsalt omapäi ringi jalutama ja kaupu vaatama. Üha rohkem oodatakse üks ühele suhtlust müüjaga ning individuaalseid pakkumisi. Kahjuks kasutavad paljud kaubandusettevõtted kliendiandmeid ikka veel liiga vähe, kuigi andmepõhine turundus ja big data on juba viimased kümme aastat kuum teema.
    Paljud turundusjuhid justkui kardavad kogu seda andmemajandust või kipuvad arvama, et see on tohutu keeruline teema. Aga tegelikkus on see, et isegi kui sul on miljoneid kliente, siis kokkuvõttes moodustavad nad ikkagi umbes viis-kuus põhilist segmenti. Selle põhjal enam ei tundugi nii keeruline teha neile suunatud turundust ja personaalseid pakkumisi. Liiga sageli on esimene reaktsioon andmebaase nähes hirmutav ning töö nendega tundub ületamatu raskusena. Seepärast ei võeta kogunenud andmetega midagi ette või kasutatakse neid väga puudulikult.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.