Säästud kasvavad kiiremini kui laenukohustused
Vaatamata pangalaenude kiirele kasvule jäid ettevõtete võlakohustused teises kvartalis eelmise aasta tasemele, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar värsket statistikat.
Ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatelt pankadelt on suurenenud, samas on vähenenud laenamine välismaalt. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes esimese kvartali lõpus aastavõrdluses 7% ja moodustas ligikaudu 39% kõigist ettevõtete võlakohustustest. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 4%.
Kodumaiste pangalaenude osakaalu suurenemine tuleneb muu hulgas ettevõtete heast ligipääsust pangalaenudele. Lisaks on nendel tegevusaladel, kus suures osas laenatakse välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), viimastel aastatel olnud investeeringud ja laenamine varasemast väiksemad. Ettevõtete võlakohustused kokku olid teises kvartalis 18,2 miljardit eurot ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem.
Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid on endiselt veidi väiksem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli teise kvartali lõpus mullusest 5,8% suurem. Suurenenud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht samal ajal pisut rohkem kui 7%.
Vaatamata mõningasele investeeringute kasvule teises kvartalis säästsid Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. See kajastub ka välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemises.