Eesti Pank manitseb ühistulisi hoiustajaid valvsusele

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime püsis hea. Tööjõukulude kiire kasv jätkus, mistõttu ettevõtete kasum endiselt vähenes, kuid varasemast aeglasemalt. Kasumi kahanemine pole seni ettevõtete maksevõimet oluliselt halvendanud, kuna laenuteenindamiskulud on väikesed ja ettevõtted on kogunud finantspuhvreid, mis on püsinud ka tänu nende investeeringute väiksemale mahule. Teiselt poolt toetasid nii kiire palgakasv kui ka kõrge tööhõive majapidamiste laenunõudlust ja -maksevõimet.

Pankade laenu- ja liisinguportfelli kasv kiirenes augustis aastavõrdluses 6%le. Kõige rohkem on suurenenud kinnisvaraettevõtetele ja eluasemete soetamiseks väljastatud laenude maht, kuid proportsionaalselt moodustavad need laenud pankade kogu laenuportfellist endiselt 55%. Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on oht, et kinnisvarahinnad ning eluasemelaenud ja kinnisvaraettevõtete laenud hakkavad kiiremini kasvama. See suurendab pankade haavatavust kinnisvaraga seotud riskide suhtes. Eesti Pank on eluasemelaenude liigse kasvu riski ennetamiseks kehtestanud pankadele eluasemelaenude väljastamise nõuded ning võib neid karmistada, kui risk laenu- või kinnisvaraturul peaks suurenema.

Vaatamata laenukasvu mõningasele kiirenemisele jätab Eesti Pank pankadele kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude 0% tasemele, kuna Eesti reaalsektori üldine võlakoormus sissetulekute suhtes ei ole suurenenud. Eesti Panga prognoosi järgi peaks pangalaenude kasvutempo lähiaastatel olema kooskõlas SKP nominaalse kasvu kiirusega ning pankade käitumises ei ole täheldatud laenutegevust võimendavaid arengusuundi. Eesti Pank jälgib pidevalt, et riskid ei kuhjuks ning võib vajadusel kehtestada pankadele täiendava kapitalipuhvri nõude.

Eestis tegutsevate pankade kapitaliseeritus on püsinud tugev ning seda kindlustavad veelgi Eesti Panga kehtestatud kapitalipuhvri nõuded. Alates selle aasta augustist peavad kõik Eestis tegutsevad pangad hoidma 1% suurust süsteemse riski puhvrit, et maandada järsu majanduslanguse riski, mis tuleneb Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast. Süsteemselt olulised pangad – Swedbank AS ja AS SEB Pank – peavad lisaks hoidma veel 2% suurust puhvrit, et maandada kontsentreeritud pangandusest lähtuvaid riske.

Viimastel aastatel on panganduskeskse finantssektori taustal silma paistnud ka muude finantsvahendajate kiire areng. Tähelepanu on pälvinud hoiu-laenuühistute sektori kasv ning krediidiandjate ja -vahendajate tegevus. Kinnisvaraturu suhteliselt kiire arenguga on kaasnenud kinnisvarafondide varade tempokas kasv. Kõigi loetletud finantsvahendajate riske finantsstabiilsusele vähendab nende varade väike maht finantssüsteemis tervikuna ja vähesed seosed ülejäänud finantssektoriga. Krediidiandjate ja -vahendajate sektori riske kahandab nende kuulumine finantsjärelevalve alla. Hoiu-laenuühistud aga finantsjärelevalve alla ei kuulu ning nende liikmeskonna kiire kasv ja üle-eestiline tegutsemine hägustab nende ühistulise toimimise algset mõtet ning vähendab hoiustajate kontrolli oma raha üle ja arusaama võimalikest riskidest.

Rootsi majandusest lähtuvad riskid Eesti finantssektorile jäid 2016. aasta kevadega sarnasele tasemele. Rootsi suhteliselt tempoka majanduskasvu taustal jätkus ka kinnisvarahindade ja majapidamiste võlakoormuse kiirem tõus. Rootsi pangagrupid on turupõhise rahastamise suure osakaalu tõttu haavatavad rahastamistingimuste halvenemise suhtes. Kui rahvusvahelised investorid hindavad kinnisvarahindade ja laenude kiirest kasvust tulenevaid riske senisest kõrgemaks, võivad pankade rahastamistingimused halveneda. Emapangagruppidest saadud vahendid moodustavad ligikaudu viiendiku Eestis tegutsevate pankade rahastamisest ning seetõttu on neil tähtis roll Eesti laenuturu toimimises. Turupõhise rahastamise tingimused on seni Rootsi pangagruppide jaoks soodsad püsinud. Eestis tegutsevate suuremate pankade emapankadele kehtivad Rootsis grupi tasandil kõrgemad kapitalinõuded, millel on positiivne mõju ka siinsete pankade finantstugevusele.