SEB finantsjuhtide uuringu põhjal on Eesti suurettevõtted varasemast optimistlikumad: ligi pooled küsitletud finantsjuhtidest usuvad, et järgneva kuue kuu jooksul ärikeskkond nende ettevõtte jaoks paraneb.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Ärikeskkonna paranemist uskus uuringu järgi 45% küsitletutest, mullu oli optimiste üksnes 36%, kirjutas SEB pressiteates.
„Viimaste kvartalite aeglane majanduskasv ja nõrk ekspordinõudlus ei ole ettevõtete jaoks olnud soodne,“ ütles SEB Eesti ettevõtete panganduse valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit. „Samal ajal on palgakasvu tõttu oluliselt kallinenud tööjõud, mis avaldab survet ettevõtete kasumlikkusele ja investeerimisvõimekusele,“ märkis ta ja tõdes, et hea meel on näha, et ettevõtete optimism on paranenud. „Loodame, et peagi peegeldub parem tulevikuväljavaade ka heades majandustulemustes.“
Balti riikidest kõige optimistlikumalt meelestatud olid Leedu suurettevõtete finantsjuhid, kellest 53 protsendi hinnangul on tingimused äritegevuseks järgneva kuue kuu jooksul senisest paremad. Võrreldes 2015. aasta uuringuga oli optimistlike finantsjuhte Leedus sellel aastal siiski mõnevõrra vähem. Läti ettevõtetest uskus ärikeskkonna paranemisesse 43 protsenti, mis on pea samal tasemel eelmise aasta küsitlusega. Nende vastajate hulk, kes uskusid ärikeskkonna halvenemisesse järgneva kuue kuu jooksul oli väike kõigis kolmes Balti riigis: Eestis ja Lätis 16 protsenti ning Leedus 11 protsenti.
Ka suurettevõtete olukord ei ole laita. Uuringu põhjal hindas oma ettevõtte finantsseisu tugevaks 68 protsenti Eestis küsitletud finantsjuhtidest. Leedu suurettevõtete finantsjuhtidest oli samal arvamusel 74 protsenti ja Lätis 67 protsenti vastajatest. Ettevõtte nõrka finantspositsiooni tunnistasid väga vähesed küsitletud finantsjuhid: Eestis 5 protsenti, Lätis 11 protsenti ja Leedus 3 protsenti.
SEB grupp korraldab Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuringut oma klientide seas igal aastal. Tänavu osales uuringus 263 suurettevõtet.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.