Välismaalase palkamine läheb lihtsamaks

Oluliseks elamislubasid puudutavaks muudatuseks on ka üleminek elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt järelkontrolli põhisele menetlusele. Elamislubade kehtivusajad muudetakse senisest pikemaks: esmane elamisluba antakse kuni viieks aastaks ja pikendada saab seda veel kuni kümme aastat. Selle käigus hakatakse ka tugevamalt kontrollima, kas isik on asunud elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele. Järelkontrolli põhise menetluse kavandatav jõustumisaeg on Vantsi sõnul järgmise aasta oktoobris.

Muutused lühiajalise töötamise ja viisa valdkonnas

Vantsi toob ka välja hulga muudatusi lühiajalise töötamise ja viisa valdkonnas. Lühiajalise töötamise võimalused muutuvad paindlikumaks: maksimaalne töötamise aeg on senise kuue kuu asemel kuni üheksa kuud, välismaalased saavad võimaluse töötada erinevatel ametikohtadel ning neile kehtib Eesti keskmise töötasu nõue.

Muudatused toimuvad ka pikaajalise viisa regulatsioonis: senise kuue kuu asemel hakatakse väljastama kuni 12kuulise viibimisajaga viisasid, kolmanda riigi elanikud saavad õiguse taotleda viisat Eestis ning viisat pikendatakse lühiajalise töötamise eesmärgil tingimusel, et kogu viibimisaeg ei ületa 18 kuud kahe aasta jooksul. Nii ei pea Vantsi sõnul enam tingimata taotlema elamisluba ja tööd saab alustada ka viisa alusel. Kindel tuleb vaid olla, et töötamine on registreeritud piiriametis.

„Me eeldame, et välismaalane tuleb ajutiselt, et veenduda, kas talle see töö üldse meeldib. Teatud kriteeriumide puhul võib töötamine olla ka pikem kui üheksa kuud,“ lisas Vantsi ja märkis veel, et kui 2015. aastal tehti 1659 positiivset tähtajalise elamisloa otsust, siis selle aasta üheksa kuuga on elamisluba antud 1242 välismaalasele. Seevastu on võrreldes eelmise aastaga palju enam lühiajalise töötamise registreerimisi: kui 2015 aastal registreeris end lühiajaliselt tööle 1086 välismaalast, siis tänavu üheksa kuuga on registreerijaid olnud juba 1301.