Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    „Kliendid, kuramus, takistavad, ei taha rohkem raha maksta“

    Värske TOP 100 parimate kasv, eelkõige kasumikasv, on justkui rappa kinni jäänud ning tammub paigal. Ettevõtjad selleks aastaks head tulemust ei oota.

    Äripäeva värske TOP 100 andmeil ei suutnud enam kui pooled 500 Eesti suuremast ettevõttest möödunud aastal kasumit kasvatada ja 259 firma ärikasum kahanes. Teist aastat järjest jätkasid kahanemist ka 500 suurema ettevõtte koondkäive ja -kasum. Viimane kahanes koguni kümnendiku võrra.
    Ometi leidus TOP100 edetabelis rida ettevõtteid, mis suutsid miljoneid eurosid kasumile lisaks teenida ning edestada mitmekordselt ka sektori keskmist. Üks sellistest on TOP100 koondarvestus teiseks ning kasumi kasvu järgi reastades 19. kohale tõusnud masinatööstus Hekotek, mis kasvatas mullu ärikasumit 3,1 miljoni võrra ning teenis 63% enam müügitulu – näitajad vastavalt 50,1 ja 8 miljoni eurot.
    Kasumi kasvu sees juhuslikkust
    Hekoteki juht Heiki Einpaul tõdes, et möödunud aasta suurt hüpet kasumis nad tänavu ei korda ja kasum tuleb ettevõttel kaks korda väiksem, kuid Einpauli sõnul on ka see siiski hea tulemus. „Eelmise aasta kasumis oli üks osa juhuslikkust sees,“ tõdes Einpaul, et projektide staadiumid ja nende kajastumine majandusaasta tulemustes ei ole mustvalge.
    Eelmisest kaks korda väiksem kasum on Einpauli sõnul nende valdkonnas loogilisem tulemus, sest masinaehituses on kasumimarginaal üldjuhul väiksem, kui neil see möödunud aastal õnnestus – tavaliselt kuni 5%.
    Ka kindlustusfirma ERGO Eesti tegevjuht Tarmo Koll tõdes, et nende ettevõtte mullune kasumi kasv tuli lihtsalt sellest, et 2014. aastal jäid nad kahjumisse, kuna Lätis ja Leedus tuli tehnoloogiainvesteeringud erakorraliselt maha kanda. Kasumi kasvus oli firma TOP100s 6,8 lisandunud miljoniga 7. kohal, olles teeninud 121 miljoni euro juures 1,5 miljonit eurot ärikasumit.

    Statistikaameti andmetel oli ettevõtlussektori kogukasum tänavu III kvartalis 856 miljonit eurot, mis oli 4% väiksem kui aasta varem samal ajal.

    Kogukasum vähenes enamikul tegevusaladel.

    Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubanduse ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

    Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ning info- ja sideettevõtted.

    Konkurents ja palgatõus lämmatavad kasumit
    „Sarnaselt teiste valdkondadega annab ka kindlustuses tunda surve palkadele, tööjõu kallinemine. Kasumi teenimine on võimalik, kui suudame oma teenuseid konkurentidest efektiivsemalt pakkuda,“ tõdes Koll, et ka kindlustuses on kasumi kasvatamine suurenevate tööjõukulude tõttu keeruline.
    Tema sõnul avaldab sektoris teenitavale kasumile survet ka tihe konkurents. Seetõttu näiteks liikluskindlustuses maksemäärad olnud aastaid liiga väikesed, et katta ära kahjude sagenemisest ja suurenemisest tekkinud kulusid. Seetõttu on Kolli sõnul kindlustusandjatel ka keerulisem investeerida.
    Ka Einpauli sõnul on nende peamine takistus hindu madalal hoidev tihe konkurents. „Kliendid, kuramus, takistavad, ei taha rohkem raha maksta,“ teatas Einpaul. Tema sõnul on kliendid väga nõudlikud ning ei taha maksta rohkem, kui küsivad konkurendid.

     Kliendid, kuramus, takistavad, ei taha rohkem raha maksta.

    Heiki Einpaul
    Hekoteki juht
    Ise ahelat ohjates kontrollib kulusid
    Eesti üks suuremaid kohalikul kapitalil jaemüüjaid OG Elektra omanik Oleg Gross ütles, et ka neil tuleb tänavu veidi tagasihoidlikum kasum. Mullu paisutas ettevõte kasumit 1,4 miljoni euro võrra 7 miljoni euroni, seda 94 miljoni eurose käibe juures. Tema sõnul on tagasimineku peamiseks põhjuseks meeletu konkurents, tööjõu puudus ja ka väike ostujõud. „Kuid palju ei või me kasumis tagasi anda, kuna keti laienemine jääb toimuma eelkõige oma vahenditest, mitte laenurahaga,“ lisas Gross. Suure konkurentsi tõttu tahavad nad kasvada tempoga umbes neli uut kauplust aastas.
    Grossi sõnul on nemad palgasurvega hakkama saanud, sest nende ettevõttes tõusevad töötasud igal aastal ligikaudu 10 protsenti ning see tuleb tasa teha lihtsalt suurema tootlikkusega. Grossi nimetas edu valemina kontsernipõhiseid kaalutletud otsuseid. „Meie firmade kontsentreeritud tegevus toimub ühel suurel territooriumil, mis annab korraliku kokkuhoiu transpordi, varumise, laomajanduse jne koosmõjust,“ tõdes Gross.
    Ka krevettide püügi, töötlemise ja müügiga tegeleva ettevõtte Reyktali juht Mati Sarevet ütles, et kogu ahela kontrollimine annab kindlasti eelise. „Kõik toimub laeva pardal, valmistoodang tuleb samamoodi laeva pardalt.“ Tema tüüritud äri kasvatas kasumit aastaga 6,3 miljoni euro võrra 7 miljoni euroni, seda 19 miljoni eurose käibe juures. Lisaks olid külmutatud mereandide müügiga tegelevad ettevõtted – näiteks Multiforce OÜ ja Vertimex OÜ – tänavuses TOP100s parimad käibekasvatajad, suutes aasta varasema tulemuse mitmekordistada.
    Piiri taga õnnestub tempokamalt kasvada
    Sareveti sõnul ei teinud nad möödunud aastal midagi kuigi teistmoodi kui varem nende pea 20 tegutsemisaasta jooksul. Palgategurist suurem mõju oli nende jaoks madalatel kütusehindadel, mida nende külmutustraaleritel kulub palju. „Näiteks kümme tonni päevas läheb kütust ühe laeva käigus hoidmiseks,“ tõi Sarevet välja.
    Reyktali majanduslikule edule tuleb kasuks ka see, et nende toodang läheb peamiselt ekspordiks. Sarevet ütles, et nõudlus nende toodangu järele on maailmaturul kasvanud – peamiselt müüvad nad Skandinaaviasse, 20 protsenti krevettidest läheb Hiinasse.
    Ka logistikaettevõtteid koondaval ACE Logistics Groupil on läinud hästi Eestist väljaspool. Ettevõtte juht Andres Matkur ütles, et möödunud aasta oli kontserni jaoks ajalooliselt parim aasta. Nende Eesti äril läks aga alla nende enda ootuste. Firma teenis 22 miljoni eurose käibe juures 1,9 miljonit eurot ärikasumit, viimane kasvas 230 000 euro võrra.
    Eesti Edukate Ettevõtete TOP100 on Äripäeva pikima ajalooga edetabel, mis põhineb käibelt 500 suurema ettevõtte andmetel. Vaata edetabelit siit.

    Ehituses ja kinnisvaras praegu lihtsam kasvada

    Kasumikasvu põhjused tulenevad kinnisvaraturu üldisest arengust ja elavnemisest, mis aitas kaasa nii ettevõtte kogutulu kui ka kasumikasvule. Meil õnnestus lõpetada rohkemate arendusprojektide müük. Suurimaks takistuseks on olnud planeeringute menetlemine ja ehituslubade saamise protsess Tallinnas ning mõningate ressursside piiratud saadavus

    Sarnaselt teistele ehitusturul tegutsejatele oleme ka meie olnud silmitsi kasvanud sisendhindade ning töötegijate vähesusega, kuid kõigest eelnevast hoolimata oleme suutnud jätkuvalt tegutseda omanikele lubatud ja seeläbi eesmärgiks seatud tegevusmahtude ja kasumlikkusega.

    Kui lähtuda ootustest, et Eesti majanduskeskkonda ei taba välised mõjurid, siis tahame järgnevatel aastatel jätkata kasvutrendil ja olla heaks partneriks nii meie tellijatele kui ka koostööpartneritele.

     

    Margus Põim
    YIT Ehituse juht
    Mullused suurimad kasumikasvatajad                    
     Ettevõte        Kasumi kasv eurodes(võrreldes 2014. aastaga)Kasum aastal 2015eurodes 1. Tallink Grupp AS 32 609 000 103 263 000 2. Graanul Invest AS 17 618 000 33 344 000 3. Antonio Trade OÜ 12 451 482 27 382 842 4. Kaamos Group OÜ 10 227 172 16 595 897 5. Telia Eesti AS 9 856 000 62 208 000 6. Kinnisvaravalduse AS 6 842 000 14 910 000 7. ERGO Insurance SE 6 755 523 1 405 222 8. Elme Messer Gaas AS 6 671 971 3 674 818 9. Riigi Kinnisvara AS 6 535 000 18 971 00010. Reyktal AS6 360 413 7 058 01811. Eastman Specialties OÜ6 075 000 7 614 00012. Lennuliiklusteeninduse AS5 999 652 12 427 68413. Olympic Entertainment Group AS5 587 000 31 382 00014. PKC Eesti AS5 448 606 17 417 93415. Elisa Eesti AS4 841 000 19 252 00016. Baltic Sea Bunkering OÜ4 784 745 9 785 29417. LHV Group AS4 689 000 14 279 00018. Estonian Cell3 374 000 5 475 00019. Hekotek AS3 193 549 8 061 45020. Tallinna Kaubamaja Grupp AS3 157 000 26 944 00021. Glamox HE AS3 123 000 11 571 00022. Merktrans AS3 070 012 710 79623. If P & C Insurance AS2 791 000 20 734 00024. Eesti Energomontaaž AS2 684 351 3 767 73125. Bigbank AS2 677 000 13 871 000
    Vaata kogu TOP 100 edetabelit siit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.