Hodorkovski Tallinnas: toetan inimõiguste eest võitlejaid

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 8. detsember 2016 kell 12:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hodorkovski Tallinnas: toetan inimõiguste eest võitlejaid
Mihhail Hodorkovski Tallinnas Mustpeade majasFoto: Alyona Stadnik
Kolmapäeval saabus Tallinna Vene ärimees ja endine poliitvang Mihhail Hodorkovski, kes osales siin oma organisatsiooni Open Russia ehk Avatud Venemaa vaba ajakirjanduse preemiate üleandmise tseremoonial.
Hodorovski ei andnud kolmapäevasel üritusel ajakirjanikele ühtegi intervjuud, kuid ütles, et käis Eestis viimati 1990. aastatel ning tal on hea meel taas siin olla. Küsimusele, kas tal on siin ka sõpru, vastas ta, et nüüd juba on.
Avatud Venemaa üritus toimus kinniste uste taga Tallinna vanalinnas Mustpeade majas. Tseremooniat avades ütles Hodorkovski, et ta ei ole eriline kõnepidaja. „Mul on hea meel tervitada kõiki, kes tulid sellele tseremooniale. See, mis praegu toimub Venemaal, nagu te väga hästi teate, on paljuski seotud Kremli propaganda eduga,“ lausus Hodorovski.
26. juunil 1963 sündinud Venemaa ärimees, endine oligarh ja poliitvang. 2003. aastal oli ta Venemaa rikkaim inimene ja rikkuselt 16. inimene maailmas. Tema varanduse põhiosaks olid Venemaa naftakompanii Jukos aktsiad.
25. oktoobril 2003 arreteeriti süüdistatuna maksudest kõrvalehoidmises. 31. oktoobril külmutas valitsus Jukose aktsiad. Hodorkovski ja Jukose vastaseid samme peeti osaks Venemaa juhtkonna püüetest võtta võim tagasi oligarhidelt, kes 1990. aastate erastamiste käigus omandasid suuri varandusi ja kontrollisid suuremat osa Venemaa majandusest.
Aastatel 2003–2013 kandis vanglakaristust. Vabanes 20. detsembril 2013. Olles endiselt Venemaa kodanik, elab praegu Šveitsis.
Ta selgitas, et kui Avatud Venemaa oli veel ühiskondlik liikumine, võeti vastu otsus toetada võimudest sõltumatut Vene ajakirjandust. Hodorkovski sõnul on Venemaal sellist toetust aina vähem ja selles ei ole süüdi ajakirjanikud.
„Oleme otsustanud teha konkursse selleks, et tunnustada inimesi, kes on poliitilise olukorra tõttu nurka surutud, ning anda neile võimalus vahetada oma mõtteid ning saada preemia,“ lausus Hodorkovski. Ta tõdes, et võib-olla see preemia ei ole rahaliselt väga suur, kuid see on siiski oluline tunnustus ja annab võimaluse oma ideid realiseerida.
Ta rõhutas, et Avatud Venemaa on valmis erinevaid projekte investeeringutega toetama, aidates nii tehnoloogia kui ka juriidilise poole pealt. Organisatsioon tegeleb praegu viie projektiga.
„Suhtun suure austusega inimestesse, kes oma sule või klaviatuuriga võitlevad inimõiguste eest ja selle poliitilise propaganda vastu, millega on Venemaa ülekoormatud. Loodan, et mitte kauaks ja mitte sügavalt,“ kõneles Hodorkovski.
Tseremooniale olid teiste seas kutsutud endine riigikogu liige Juku-Kalle Raid, Rahva Ühtsuse Erakonna juht Kristiina Ojuland, riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Mart Nutt, ettevõtja Tiit Pruuli.
Preemia said seitse Venemaa temaatikat kajastavat artiklit või telelugu, mis ilmusid sel aastal nii vene kui välismeedias. Peale preemiate annab Hodorkovski rahastatav Avatud Venemaa ka kolm stipendiumi ajakirjanduslikeks uurimustöödeks ning asub toetama viit uue meedia start-up-projekti, millest igaüks saab sõltuvalt projektist ühekordse toetuse 45 000 kuni 450 000 eurot.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kristiina Ojuland
Hetkel kuum