Gorbatšov: loobusin võimust, et vältida kodusõda

„Ma seisin Liidu eest kuni lõpuni. Liitu oli võimalik ja tuli reformida,“ rääkis ta intervjuus TASSile.

Nõukogude Liidu lagunemine jõustus 26. detsembril 1991, kui NSV Liidu Ülemnõukogu ülemkoda ehk NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu võttis vastu deklaratsiooni nr 142-H.

Gorbatšovi hinnangul sai liidu lagunemise tõukeks 1991. aastal erakorralise seisukorra komitee korraldatud augustiputš ning oma rolli mängis ka Venemaa esimese presidendi Jeltsini iseloom. „Kõige tõsisemad tagajärjed olid pärast Riiklikku Erakorralise Seisukorra Komiteed,“ rääkis Gorbatšov, pidades silmas komitee liikmete korraldatud augustiputši. „See oli bürokraatia protest.“

Ta rõhutas, et oli NLiidus jätkamise poolt „kuni lõpuni“, kuid tunnistas intervjuus ka oma vastutust toimunu pärast. „Ma oleksin pidanud murdma selle jõugu, ma ei saa neid teisiti nimetada,“ ütles ta, pidades silmas komiteed, mis koosnes kaheksast kõrgest riigitegelasest, kes üritasid augustiputšiga teda võimult kõrvaldada.

„Jeltsin oli äärmiselt võimujanune“

Boriss Jeltsini rollist rääkides ütles Gorbatšov, et aimas Jeltsini võimuiha juba kaheksakümnendatel, siis, kui viimane oli parteitegelane. „Inimene oli väga võimujanune, äärmiselt võimujanune. Ta elas väga üle ja oli väga rahulolematu selle pärast, et ta polnud poliitbüroo liige. Sealt ka kõik need tema protestid,“ oletas Gorbatšov.

„Ma arvan, et ta oli suure potentsiaaliga inimene, aga tema taltsutamatu võimuiha… See tuli ka hiljem välja…“ jätkas ta ja lisas, et kaheksakümnendatel ta vabastas Jeltsini keskkomitee sekretäri kohustustest, aga jättis keskkomitee pleenumi koosseisu ministri tasemele, NSVLi ehitusministri esimeseks asetäitjaks. „Aga tema puhul oleks tulnud otsustada… ja kõik,“ kahetses Gorbatšov nüüd oma toonast leebust.

„Igaüks mäletab, kuidas ta käitus, kuidas tegutses või ei tegutsenud neil saatuslikel päevadel 1991. aastal. Tahan meelde tuletada, et Belovežje leppe kinnitamise poolt hääletas suurem osa Venemaa Ülemnõukogust, kaasa arvatud kommunistid, kes praegu teistest valjemini kisavad selle leppe katastroofiliste tulemuste pärast ja veeretavad kõik Gorbatšovi kaela,“ rääkis NSV Liidu viimane president.

Eriteenistus hoidis teadmatuses?

Praegu süüdistavad NSV Liidu taganutjad Gorbatšovi sageli just selle pärast, et ta ei käskinud vahistada Belovežjes lepingu sõlminud riigijuhte. „Ma ei teadnud, mis seal kavas on ja mis eesmärgiga nad sinna kokku tulid,“ kinnitas Gorbatšov TASSi ajakirjanikule, mille peale viimane küsis, kas siis eriteenistused ei kandnud talle toimuvast ette? „Seda, et neil on niisugune eesmärk – ei. Ma rääkisin ka ise Jeltsiniga. Ta sõitis läbi ja ütles, et läheb Belovežjesse kohalike kutsel,“ rääkis Gorbatšov. „Ütlesin, et olgu, räägi nendega, eriti Kravtšukiga. Ukraina peab olema, temata pole Liit võimalik. Jeltsin osales hoopis uue liidu moodustamise leppe sõlmimise juures, ta osales ja on tema allkirjad, et ta nõustus kõigega. No mängis…“

Belovežje leppe, millega saadeti Nõukogude Liit laiali, sõlmisid Venemaa toonane president Boriss Jeltsin, Valgevene liider Stanislav Šuškevitš ja Ukraina juht Leonid Kravtšuk. Kuigi tegemist oli riigireetmisega, selgitab Gorbatšov nüüd, miks ta NSV Liidu presidendina ei lasknud neid mehi vahistada. „Ma arvan, et see oleks lõhnanud kodusõja järele. See oli ohtlik. Ma leidsin teise lahenduse – andsin võimu ära, läksin ise, et vältida verevalamist,“ rääkis Gorbatšov.

Kas ka USAs tegutseti Liidu lõhkumise nimel? „Nii ei saa öelda, et nad otse sellega tegelesid, eriti alguses… Keegi ei mõelnud, et Nõukogude Liitu on võimalik likvideerida. Aga pärast hakati aitama. Laua all hõõruti käsi – kui palju aastaid, peaaegu sajand, võideldi Venemaaga, aga nüüd „lõikus“ see ennast ise.“