Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    UPM-Kymmene: riik peaks miljardiinvesteeringut soodustama

    UPM-Kymmene juhi Ando Juki sõnul on Läti riik olnud investeeringute soodustamisel riiki abivalmimFoto: Erik Prozes

    Vineeritootja ASi UPM-Kymmene Otepää juhi Ando Jukki sõnul peaks riik miljardiinvesteeringu Eestisse toojaid toetama, aidates näiteks infastruktuuri rajamisega.

    Täna avalikustati uudis, et Eesti metsatööstuses kaua tegutsenud investorite grupp plaanib teha Eestisse ühe miljardi euro suuruse investeeringu, rajades siia puidurafineerimistehase, et seni välja liikunud puidule kohapeal rakendus leida. Investeeringuplaani taga on Est-For Invest OÜ, mille juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli ja veel teisigi Sylvesteri taustaga ärimehi.
    Puiduettevõtte UPM-Kymmene juhi Ando Jukki sõnul on see uudis investeeringust nii tema kui ka tema ettevõtte jaoks igati positiivne ja metsatööstust oleks Eestisse väga vaja. „Kuna madala väärtusega puit liigub praegu ümaral kujul välja, siis see on ju õige mõte, et selle anda hoopis siin kohapeal väärtus,“ rääkis Jukk. „Ka meie võidame sellest,“ lisas ta.
    Summa on suur – miljard eurot – Jukki sõnul sellist mastaapi projekti puhul polegi võimalik väiksemalt mõelda. Osa rahast panevad mehed ise projekti sisse, mingis osas kasutatakse investorite abi ning Jukki sõnul võiks iseenesest ka riik projektile oma õla mingis osas alla panna. „Ma arvan, et see investeering peab olema mitmekesine. Selliste suurte asjade juures on tavaliselt ka riigi huvi mängus. Mingl moel peaks riik seda projekti aitama. See saab olla näiteks riigi finantseering infrakstuktuuri või selles, kuidas selle kompleksini jõutakse,“ rääkis Jukk.
    Kuigi projekt on Jukkile sümpaatne, siis ise ta selles investorite grupis ei ole. „Ma pole vastavalt rahastatud inimene,“ lausus Jukk naerdes. „Need inimesed on pikalt näidanud oma investeeirmisoskust ja näidanud, et oskavad ise raha koguda ja seda ka edasi investeerida,“ lisas ta.
    Üheks murekohaks võib olla Jukki sõnul see, et puidukeemia eriharidust Eestis napib, aga keemia on mitmekesine. Kes sellest aru saab ja puidu teemat sinna juurde õpib – modernsed tehnoloogiad võimaldavad tihti viia inimesed ebaefektiivsetest kohtadest efektiivsetesse.
    „Koha leidmine Eestis on ilmselt keerulisem teema,“ märkis Jukk.
    Kui Eestis projekt ei õnnestu, siis on mainitud võimaliku kohana ka Läti kaalumist. „Lätis on viimasel ajal palju näiteid, kus elektriliitumised jms ühendused riigiga koostöös sujuvad kuidagi paremini. Ma usun, et see on koht, kus riik saab näidata tugevat tahet, et see investeering just siia tuleks,“ rääkis Jukk.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Ryanair kärbib Vilniuses lende
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.

Olulisemad uudised

Soomlased vastavad: kas juba on hea aeg kinnisvara osta?
Soomes on väiksemate korterite hinnad alla tulnud ja üldiselt arvatakse, et ka intressimääradega on saabunud teatav stabiilsus. Kauppalehti küsis lugejate käest, kas nüüd on nende meelest kätte jõudnud õige aeg uuesti investreerimiskinnisvara ostma hakata.
Soomes on väiksemate korterite hinnad alla tulnud ja üldiselt arvatakse, et ka intressimääradega on saabunud teatav stabiilsus. Kauppalehti küsis lugejate käest, kas nüüd on nende meelest kätte jõudnud õige aeg uuesti investreerimiskinnisvara ostma hakata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.