Swedi prognoos: inflatsioon kiireneb ja ostujõud väheneb

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos: möödunud aastal keskmiselt 2%, kuid neljandas kvartalis 5% ning detsembris isegi 8%. Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetasid möödunud aastal kõige enam puidutööstus ja elektriseadmete tootmine ning neljandas kvartalis nendele lisaks veel mobiilsideseadmete tootmine ning laevade remont (selles tegevusalas on pikk tootmistsükkel ning tootmismahud aasta jooksul väga hüplikud). Nii aasta viimases kvartalis kui möödunud aastal kokku suurenes tootmismaht ligikaudu kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.

Kuigi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe kasv oli möödunud aastal mõõdukas (4%), olid ka siin aasta esimene ja teine pool väga erinevad. Kui aasta esimesel poolel vähenes ekspordikäive 5%, siis teisel poolaastal suurenes see tugeva 13% võrra (detsembris kasvas töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive 11%). Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal suureneb veidi, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Euroala majanduskasv jätkub vähemalt aasta esimesel poolel mõõduka kasvuga. Vaatamata suurtele poliitilistele riskidele on euroala ettevõtete kindlustunne paranenud, nii töötlevas tööstuses kui teenustesektoris hõive kasvab ning ettevõtted plaanivad eesoleval aastal oma käivet parandada. Ka Eestis on tööstussektori kindlustunne tublisti tõusnud ning ettevõtete väljavaade hindade, tööhõive ja tootmise suhtes on paranenud.

Müügihinnad kasvavad

Töötleva tööstuse ekspordi- ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning samuti ka tootjahindade kasv kiirenes järsult möödunud aasta teisel poolel. Selle taga on välisturgudelt ülekantud toorainehindade tõus, euro nõrgenemine ja nõudluse suurenemine. Paranenud müügihinnad peaksid vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule ja koos kindlustunde paranemisega aitama kaasa investeeringute suurendamisele. Praegu sisseostetud kaupade ja teenuste hindadest kiiremini kasvavad ekspordihinnad on ettevõtete jaoks soodsa mõjuga. Õnneks on majanduse kindlustunne (nii ettevõtted kui tarbijad) Eestis ja euroalal (viimastel kuudel) paranemas, mis viitab nõudluse suurenemisele või vähemalt selle püsimisele.

Tellimuste järgi tegutsevate töötleva tööstuse tegevusalade lähiaja väljavaade on erinev

Kui möödunud aasta viimases kvartalis suurenesid tellimused tekstiili- ja rõivatööstuses, paberitööstuses, metallitööstuses, elektriseadmete ja haagiste tootmises, siis vähenesid tellimused väga tugevasti elektroonika-, keemia- ja farmaatsiatööstuses. Tellimuste vähenemine võib lähikuudel pidurdada tootmismahu kasvu või vähendada tootmismahtu nendes tegevusalades. Kuna nende tegevusalade müügitulu moodustab ligikaudu viiendiku kogu töötleva tööstuse müügitulust, võib tellimuste vähenemine aeglustada lähikuudel kogu selle tööstusharu kasvu.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv on paari viimase aasta jooksul stabiliseerunud

Nii 2015. kui 2016. aastal kasvas jaekaubandusettevõtete hinnamuutusega korrigeeritud müügitulu veidi üle 4%. Vaatamata Eesti tarbijate kindlustunde kiirele paranemisele alates möödunud aasta kevadest, oli aasta teine pool jaekaubanduses siiski veidi nõrgem kui esimene (kasvud vastavalt 3% ja 5%). Paranenud on nii majapidamiste hinnang oma finantsseisule, kui ka väljavaade suuremate ostude tegemiseks eesoleva aasta jooksul. Eesti tarbijate praegune kindlustunne on juba tublisti üle pikaajalise keskmise (5, 10 ja 20 aastat). 

Kuigi viimase viie aastaga on palgad kasvanud üle kolmandiku ning inimeste sularaha ja hoiused üle poole võrra, on Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsus, sarnaselt paljudele teistele riikidele, hoopis kasvanud. Meie hinnangul püsib palga nominaalkasv jätkuvalt tugev (veidi aeglustub, kuid ületab ettevõtete tootlikkuse kasvu), kuid reaalpalk aeglustub sel aastal koos inflatsiooni kiirenemisega järsult ning vähendab inimeste ostujõudu. Selle efekt ilmneb tarbimisele tõenäoliselt mõningase viiteajaga. Järgmiseks aastaks planeeritud tulumaksuvabastuse tõstmine suurendab aga taas ligikaudu 85% palgasaajate ostujõudu ja muudab netosissetulekud ühtlasemaks.