Mida rääkis Taavi Rõivas korruptsioonikomisjonile?

Rõivas käis riigikogu korruptsioonivastasese erikomisjoni ees aru andmas seoses Arsenali keskuse kinnistu müügiga.  Foto: Andres Haabu
Äripäev • 11. veebruar 2017
Jaga lugu:

Riigi Kinnisvara ASi nõukogu juhtinud Taavi Rõivas käis jaanuari lõpul riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees rääkimas 2012. aastal toimunud Arsenali kinnistu müügist erafirmale, milles olid ärihuvid ka tema parteikaaslasel Rain Rosimannusel.

Äripäev kirjutas jaanuaris, et aastal 2012, ajal, mil Taavi Rõivas oli RKASi nõukogu esimees, müüdi IRLi ja Reformierakonna poliitikute otsuste tulemusel lühikese, vaid kolme nädalase tähtajaga konkursil Arsenali keskuse kinnistu ettevõttele, milles aastaid oli varjatult sees ka Rain Rosimannus.

Rosimannuse investeering oli optsioonina varjatud tema hea tuttava, investeerimispankuri ja kinnisvaraarendaja taustaga Aadu Oja nimele, kes on kaubanduskeskuse omanikfirma Arsenal Center OÜ juht ja üks omanikest. Rosimannus vormistas end Singapuri ettevõtte kaudu keskuse ametlikuks osanikuks alles läinud aastal.

Rosimannus põhjendas optsiooni sellega, et toona oli Tallinnas võimul linnapeana Edgar Savisaar. "Kogu arendus pidi toimuma täies elujõus Savisaare võimu all olevas Tallinnas ja meil puudus täielik kindlus, et minu erakondlik taust ei saa ettekäändeks linnavõimu erapoolikule suhtumisele, mis võiks kogu arenduse ja teiste projekti investorite huve kahjustada," rääkis Rosimannus Äripäevale.

Pärast Äripäeva loo ilmumist kirjutas Eesti Päevaleht, et 2011. aastal tahtis AS Infortar E-Arsenali kinnistuid osta kahel korral, pakkudes riigifirmale tänases vääringus 5,4 miljonit eurot (84 miljonit krooni, mis oli üle 30 miljoni krooni alghinnast rohkem). Nõukogu käsul tühistati mõlemad müügiprotsessid ja pakkumused lükati põhjendusteta tagasi. „Ju me ei olnud ikka need „õiged võitjad”,” meenutas Infortari juht Ain Hanschmidt kümne aasta taguseid sündmusi.

Arsenali kinnistu müüdi 1 521 000 euro eest, mis on tuhat eurot kallimalt kui enampakkumise alghind.

Rõivas astub komisjoni ette

Kaks päeva tagasi sai avalikuks komisjoni protokoll, millest Äripäev toob ära katkendid Rõivase selgitustega. Rõivasega vestlesid korruptsioonivastase erikomisjoni liikmed Artur Talvik, Anneli Ott, Mart Helme, Ants Laaneots, Kalle Muuli ja Jaanus Marrandi, Rõivas oli istungile endaga kaasa võtnud RKASi juhatuse esimehe Urmas Somelari, juhatuse liikme Piia Kallase ning endise juhatuse liikme Elari Udami, kes sekkusid vestlusse peamiselt täpsustavate kommentaaridega.

Rõivas ütles sissejuhatuseks, et RKAS, kelle ülesanne alates aastast 2000 on hallata riigile vajalikku kinnisvara ning üks ülesanne on ka see, kui riik ütleb, et mõni kinnisvaraobjekt on riigi tegevuseks mittevajalik, siis RKAS selle müüb. Müük korraldatakse alati parimal võimalikul moel.

Rõivasele teada ei ole isegi ühtegi garaažiboksi või väikest korterit müüdud kunagi otsustuskorras, nii nagu mõnikord mõned omavalitsused teevad. Eranditult alati müüakse avalikel enampakkumistel, mis tagab selle, et parim pakkuja võidab. Ta ei tea ka, et oleks kogu selle ajaloo jooksul mingeid selliseid kahtlusi kunagi õhku visatud nagu praegu, et RKAS kuidagi müüs ebamõistlikult või valesti või oli mingi saladuseloor.

Vaatlusaluste kinnistutega on Rõivase sõnul märksa pikem ajalugu. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles 2009. aastal avalikult välja, et E-Arsenal, mis on riigile kuuluv kaitsetööstusettevõte, oma tavapärase majandustegevusega välja ei vea või selle majandustegevuse jätkamisel puudub mõte. Neile kuuluvad kinnistud, mis toona olid kehvas korras, tuleks võõrandada. Tegemist on tütarettevõttega, mis anti üle rahandusministeeriumile, aga juba tol hetkel oli avalik see, et neid kinnistuid hakatakse müüma. Mingil põhjusel rahandusministeerium seda kaks aastat ei võõrandanud ning selle juurde naasti 2011. aastal, kui kaitseminister tõi teema uuesti valitsusse. See on Rõivase sõnul täiesti tavapärane protseduur, milles ei ole mitte midagi eriskummalist. Sellisel moel anti iga aasta mitukümmend objekti RKAS-ile üle eesmärgiga need võõrandada. Erisus oli selles, et seda konkreetset objekti, mis oli ministeeriumi bilansis, ei antud mitte kinnisvarana RKASi bilanssi, vaid anti üle aktsiad, seega koos tütarettevõttega. Seega lisandus vaheetapina ka tütarettevõtte likvideerimine, mis on ka põhjus, miks siin figureerib selline ettevõte nagu AS Erika Neli, mis tuli RKASi tütarettevõtteks.

Elari Udam täpsustas, et selline olukord, kus RKASis on tütarettevõte, kus on vara müügis, on ainukordne. Rohkem sellist pole olnud.

Nõukogu ja selle esimehe roll

Rõivas rääkis, et nõukogu esimees ei juhi ettevõtet, seda teeb juhatus. Nõukogu esimees juhib nõukogu istungeid, nõukogul on ettevõttes eeskätt järelevalve roll, aga on ka mitmed sellised otsuseid, mida ei saa ilma nõukogu nõusolekuta teha. Antud juhul on nõukogu seda teemat arutanud kahel istungil, need protokollid koos juhatuse seletuskirjadega on komisjoni liikmetele saadetud. Seal on kõik kirjas, kes sõna võttis, kes mida tegi. Protokollidest nähtuvalt ei ole istungil olnud kohta, kus nõukogu oleks arutanud müügitingimusi või seda, kellele müüa. Seda enam, et nõukogu koosolekud olid mitu kuud enne kinnistute reaalset müüki panekut.

Rõivas täpsustas RKASi kinnistute müügiprotseduure, mis on laias laastus sarnased. Ta kinnitas, et ei mäleta, et kunagi oleks enampakkumise hindu või tähtaegu otsustanud või muutnud ettevõtte nõukogu, mis ei olnud ettevõtte nõukogu pädevuses. Küll aga arutas nõukogu alati neid teemasid, mis puudutasid otsustuskorras müüke. Mõned korrad ka sellised taotlused tulid ning tema mälu järgi lükati kõik otsustuskorras asjad tagasi. Rõivas informeeris, et pani oma Facebooki lehele teemakohaste nõukogu istungite protokollid, kus sisalduvad ülevaated aruteludest ja otsustest.

Nõukogu ei huvita omanikud

Arsenal Central OÜ omanike kohta märkis ta, et sõltumata sellest, mis hetkel keegi selle ettevõtte omanikuks asus, on see teemaks, mida RKASilt ega temalt küsida ei saa. Sõltumata sellest, kes on ettevõtte omanik, mis iganes poliitik, mis iganes erakonnast, kes teeb RKASi avalikul enampakkumisel parima pakkumise, siis sellele ettevõttele tuleb müüa. Oletades, et Rain Rosimannus oleks olnud selle ettevõtte omanik sel hetkel, siis mitte ühtegi takistust temale müümiseks poleks olnud. Rõivas rõhutas, et sai Rosimannuse osalusest teada siis, kui Äripäeva ajakirjanik talle päev enne artikli ilmumist helistas. Rosimannuselt üle küsides kinnitas viimane Rõivasele, et paar kuud hiljem omandas ta optsiooni jne.

Rõivase hinnangul ei puuduta need asjaolud RKASi ning keskenduma peaks RKASi müügiprotseduuridele, nende läbipaistvust puudutavatele küsimustele ja kas on tehtud selles osas mingeid erandeid. Tema sõnul on seda konkreetset tehingut uurinud nii KPMG, kes tegi RKASile siseauditi kui ka riigikontroll. Riigikontrolör Alar Karis on pidanud vajalikuks ise oma Facebooki lehel postitada sellise postituse, kus oli muu hulgas kirjas, et mitte ühtegi tavapärasest erinevat asja ei nähtunud ning viitas väga detailselt tähtaegadele, müügiprotseduuridele.

Tervikuna on Rõivase sõnul see ažiotaaž pehmelt öeldes kohatu, sest heidab varju mitte ainult tema isikule, täiesti põhjendamatult antud juhul, vaid heidab varju ka RKASile ja RKASi ründamiseks sellise asjaga ei ole ühtegi põhjust. RKASilt on omandanud kinnistuid väga erinevad ettevõtjad, väga erineva taustaga ettevõtjad ja on ka poliitikas osalevad inimesed omandanud. Kui seda tehakse avalikul enampakkumisel, siis tekib küsimusi, kus teoreetiliseltki saaks nõukogu esimees või liige mõjutada.

Rõivas, RKAS ja Rosimannus

Rõivas rääkis komisjonile, et sai Riigi Kinnisvara ASi nõukogu esimeheks aastal 2007, kui sai Riigikogu mandaadi. Artur Talvik küsis seepeale, kuidas toimus määramine nõukogusse Reformierakonnas. Vastates teatas Rõivas, et see ei oma antud küsimuse puhul üldse tähtsust ja et tema nimetas ametisse rahandusminister. Talvik vastas, et see omab väga tahtsust, kuid Ants Laaneots torkas vahele, et ta (Talvik – toim.) püüab oma lollust kaitsta.

Siis sekkus Anneli Ott ja teatas, et komisjoni liikmetel on õigus küsida, kuid Rõivas leidis, et mitte pätis suvalisel teemal, sest ta on ka siiski riigikogu liige ja peaks jääma viisakaks. Talvik nentis, et see ei ole suvaline teema, sest väga hästi on teada, et Rain Rosimannus osales ka poliitiliste kohtade mehitamise juures. Rõivas vastas, et ei ole kunagi osalenud ning teda nimetas rahandusminister, kes kuulus tema mälu järgi sotsiaaldemokraatlikku erakonda. (Riigikogu valiti märtsis 2007, mil oli rahandusminister Aivar Sõerd, sama aasta märtsis sai rahandusministriks Ivari Padar – toim.)

Talvik palus täpsustada, kes pakkus tema nime ministrile ning Rõivas kinnitas veendunult, et seda ei teinud kindlasti Rain Rosimannus. Isegi kui oleks pakkunud, siis tema hinnangul ei oleks ka see midagi tähendanud. Laaneots nentis vahele, et Rain Rosimannuse osa Arsenal Central OÜs on 4,65%.

Küsimuste esitamist Rõivasele jätkates ütles Talvik, et Rõivas väidab ajakirjanduses, et kuulis Rosimannuse osalusest ASis alles nädal aega tagasi. 2012. aastal kirjutas Äripäev artikli spekulatiivses vormis ning Rõivas oli sel ajal nõukogu esimees RKASis, kas ta ei läinud Rosimannuse käest siis selgitusi küsima. Rõivas vastas, et toona oli see spekulatiivses võtmes ja sai ka väga kiiresti ümber lükatud. Ta rõhutas, et see, kes on konkreetsel enampakkumisel kinnistut ostva ettevõtte omanik, ei ole asi, mida RKASi juhatus või nõukogu kontrolliks, veel vähem tagantjärele, ja kelle omandisse müüakse.

Rõivas rääkis, et kuue ja poole aasta jooksul, mil ta oli RKASi nõukogu esimees, müüdi kindlasti üle 100 sarnase kinnistu ning kui mõelda, mis on võimalus nõukogu liikmetel või ka juhatuse liikmetel hakata kontrollima kõikide nende ettevõtete tulevikku, siis selleks puudub esiteks võimalus ja kindlasti ka igasugune vajadus.

Talviku sõnul saavad kõik aru, et see ei olnud tuleviku küsimus, vaid selle hetke küsimus ja Rosimannus oli algusest saati, küll optsiooniga, selle ettevõtte liige ja kasutas variisikuid.

Rõivas täpsustas, et Rosimannuse sõnade järgi tuli optsioon 2011 septembrist, nii et ikkagi hiljem, kui see kinnistu omandati, seda on praegu ka Äripaev tuvastanud. Rosimannus on Rõivasele ise kinnitanud, et tema omandas selle optsiooni äriühingus siis, kui ettevõte oli juba selle konkreetse kinnistu omanik. Ta lisas, et seda kõike võib Rosimannuselt komisjon ise üle küsida.

Talvik jätkas, et kas temas kui RKASi nõukogu esimehes ei tekitanud kahtlust asjaolu, et mõjuvõimas poliitik omab variosalust ühes firmas, mille nad on ostnud n-ö riigi käest. Rõivas rõhutas, et avaliku enampakkumise protsessid on läbipaistvad, kõigil on võimalik pakkuda. Seda saab kõikidest dokumentidest järele vaadata, kõigil on võimalus pakkuda, mistõttu ei ole ka mingit vahet, kes on kinnisvara omandava ettevõtte omanik. Variisikute kasutamine aga ei puutu Rõivase hinnangul antud päevakorra teemasse.

Talvik palus täpustada, kuidas see asjasse ei puutu ning Rõivas vastas, et tema RKASi nõukogu liikmena ei oma pädevust sellele hinnangu andmiseks. Ta rõhutas, et tema huvi on tekitada komisjoni liikmetes arusaam, et RKASis toimuvad asjad väga läbipaistvalt, seal on konkreetsed reeglid.

Talvik ütles, et Rosimannuse väitel lõpetas viimane aktiivses poliitikas osalemise 2011. aastal - Rõivas on olnud partei esimees ja muudel tähtsatel positsioonidel parteis, ning palus Rõivasel vastata, kas Rosimannus ei sekkunud poliitilistesse protsessidesse hiljem. Rõivas märkis, et kindlasti on tema esimeheks olemise ajal Rosimannuse roll avalikkuse poolt ülipalju üle müstifitseeritud. Ta jätkas, et Rosimannuse aktiivne roll oli suur ajal, mil esimeheks oli Siim Kallas, kui Rosimannus töötas erakonna nõunikuna ja peasekretär oli Heiki Kranich. Ansipi ajal omas ta ka aktiivset rolli riigikogu liikmena, olles fraktsiooni aseesimees, kuid sealt alates on tema poliitiline aktiivsus oluliselt vähenenud. Rõivase erakonna esimeheks oleku ajal tegeles Rosimannus poliitikaga seotult projektiga Liberalismi Akadeemia ja andis raamatut välja. Alati võib öelda, et tohutu mõju oli, aga aktiivsus poliitikas vähenes hüppeliselt. Isegi kui ta oli 2014-2015 aktiivne, ka see ei muuda praegu asjaolusid.

Vastates Talviku küsimusele, et Rõivas on ajakirjanduses öelnud, et vähemalt kord nädalas räägib Rosimannusega, teatas Rõivas, et see ei vasta tõele, pole olnud kunagi sellist asja.

Kalle Muuli hinnangul tundub selle tehingu puhul imelik see, et formaalsetest ja juriidilistest protseduuridest saab ta aru, aga eluliselt imelik tundub, et Rosimannuse sõber ostis suure kinnisvara firma vahendusel, kus Rõivas on nõukogu esimees. Usutavam oleks olnud, et räägiti omavahel sellest või et Rosimannus küsis midagi, sest inimesed ikka räägivad ja Rõivas on Rosimannusega lähedastes suhetes. Muuli jaoks tundub pigem imelik Rõivase ajakirjanduses olnud väide, et nad ei ole Rosimannusega sellest üldse rääkinud ja ta ei tea sellest midagi. Muuli pigem inimlikult usuks, et tuli jutuks nii suur kinnisvara, mis sellega toimub, millal see müüki läheb jne.

Rõivas rõhutas, et see ei ole eripäraselt suur RKASi kontekstis. Ta lisas, et ta tõesti ei tea. Kuigi ta tunneb Rosimannust väga hästi ja väga kaua, aga ta tõesti ei tea tema ettevõtteid, valdavalt vaid ajakirjanduse kaudu, sest ta ei pea seda vajalikuks. Ta soovitas komisjoni liikmetel Rosimannuselt endalt seda eraldi küsida. RKASi nõukogu esimees ei pane paika müükide tingimusi, seda kinnitasid ka juhatuse liikmed. Isegi kui keegi oleks püüdnud mingit lobi teha, siis tal ei ole isegi teoreetilist võimalust enampakkumise tingimusi või tulemusi mõjutada, rääkis Rõivas.

Komisjon võtab protokolli kokku sõnadega: võtta Taavi Rõivase informatsioon 2012. aastal toimunud nn Arsenali kinnistute müügi tehingutega seotud asjaolude kohta teadmiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas