Positiivne on, et Eesti majandus on Põhjamaade ja euroalaga hästi integreeritud, kuid probleemne on, et välismaiste otseinvesteeringute maht jääb allapoole pikaaegset keskmist. Majanduses domineerivad jätkuvalt traditsioonilised sektorid, kus teadus- ja arendustegevuse osakaal on väike ning ka Eesti ekspordistruktuur nihkub jätkuvalt pigem väikese väärtusega kaupade suunas.
„Ettevõtete jätkuvalt ebapiisavad investeeringud tehnoloogia arendamisse ja teadussaavutuste ebapiisav turustamine on peamised probleemid, mis pärsivad tootlikkuse kasvu, eksportkaupade lisandväärtuse suurenemist ja potentsiaalse majanduskasvu edendamist,“ nendib komisjon.
Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on jätkanud suurenemist ja tervisenäitajad on endiselt oluline probleem. Sissetulekute ebavõrdsus ja netojõukuse ebavõrdsus on Eestis ELi riikide seas üks suuremaid, nendib komisjon. Suur osa sellest johtub ka asjaolust, et pensionite ja töötushüvitiste kasv on jäänud maha turupõhise sissetuleku kasvust. Ning ebavõrdsust suurendab veelgi Eesti proportsionaalne tulumaksusüsteem, millel on piiiratud ümberjagamismõju, osutab komisjon. Samas mööndakse, et uue valitsuse maksuplaanid muudavad süsteemi progressiivsemaks.
Rahustava hinnangu annab komisjon aga Eesti eluasemeturu võimalikke riske hinnates. Need riskid on piiratud ega ohusta ka finantssüsteemi stabiilsust. Spetsiifilised välisriskid tulevad Põhjamaade pankade domineerimisest Eesti turul.
Pangandussektori kohta nendib komisjon, et Eesti ettevõtete laenude hind on hoolimata euroala langevatest intressimääradest jätkuvalt suhteliselt kõrge, mis võib olla seotud pangandussektori suure kontsentreeritusega. Riskikapitali investeeringute osakaalult SKPsse on Eesti ELis aga juhtkohal (0,136% SKPst).
Eesti maksusüsteemi hinnates leiab komisjon, et see on majanduskasvu soodustav, kuid endiselt on vähe kasutatud selliste maksude potentsiaali, millel on majanduskasvule kõige väiksem negatiivne mõju. Viide on taas omandi- ja transpordimaksudele. Omandimaksudest saadav kogutulu oli 2014. aastal 0,4% SKPst, mis oli ELis eelviimasel kohal ja EL 28 keskmisest (2,5 %) märkimisväärselt madalam. Transpordimaksud olid samuti ELi madalaimate hulgas, moodustades kogu maksutulust vaid 0,17%. Prognoosi kohaselt on Eesti maksutulu 2016. aastal 34,0% SKPst (2015. aastal 33,7% SKPst), mis on oluliselt alla EL 28 keskmist (40%).
Eesti majanduskasvu väljavaateid hinnates prognoosib Euroopa Komisjon, et sellel aastal ületab majanduskasvu tempo taas 2% taseme, kuna taastuvad nii välisnõudlus kui ka ettevõtete investeeringud. Riigi rahandus on korras, ehkki 2018. aastal prognoositakse eelarvepositsiooni nõrgenemist, kuna uus valitsus kavatseb rakendada ekspansiivsemat eelarvepoliitikat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!