Kuidas end laekumata arvete vastu kindlustada?

„Muidugi on kõige lihtsam osutada teenust nii, et raha on ette makstud, samas on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt rohkem levinud, et müüja väljastab ostjale kauba ning esitab talle mingi kindla maksetähtajaga arve,“ kirjeldas Tambla turuolukorda. „Sellisel juhul võtab müüja riski, et maksetähtaja saabudes võib ostja olla muutunud majandusolukorra tõttu makseraskustes ega suuda oma kohustust täita.“

Et ettevõtete jaoks makseraskustes klientidest tulenevaid riske leevendada, võimaldab KredExi Krediidikindlustus end arvete laekumata jäämise vastu kindlustada. „Meil ei ole siin kohapeal rahvusvahelisi kindlustusseltse, kes seda teenust pakuksid ning seetõttu otsustas riik seitse aastat tagasi ettevõtteid aidata ning luua läbi meie Eestisse see võimalus,“ rääkis Tambla. „Nii ei teki olukorda, kus eksportija kardab teha kulutusi, sest ei usalda täies mahus tehingupartnerit,“ lisas ta.

Tambla kinnitusel on riigi loodud teenus abiks ka börsiettevõtetele. „Investorid magavad kindlasti rahulikuma südamega, kui teavad, et mõni nende portfellis olev eksportimisega tegelev börsifirma on oma välisostjatega seotud krediidiriskid ära kindlustanud,“ oli ta veendunud. „Nii on võimalik suunata oma ressurss põhitegevusele ega pea energiat raha koju toomisele kulutama.“

Välismaiste ettevõtetega maksetingimuste läbirääkimine võib Tambla sõnul olla keerukas ning kokkuleppe saavutamise tõenäosus on suurem, kui ettevõte saab ostjale pakkuda hiljem tasumise võimalust. „Sellistes olukordades tekib küsimus, kuidas saada tundmatu välisfirma maksejõulisuse kohta piisavalt informatsiooni – selle hankimine on paljudes riikides keeruline,“ märkis Tambla. „Meie oleme aga sellele spetsialiseerunud ning teeme koostööd vastavate agentuuride ja infokanalitega.“

Eriti suur võib usalduse probleem olla aga kaugemate, Lääne-Euroopa ettevõtetega koostööd tehes. „Lähiturud on kultuuriliselt arusaadavad ning tänu sarnasele maksetraditsioonile on nii Skandinaaviast kui ka näiteks Lätist lihtsam partnereid leida,“ selgitas Tambla, lisades et naaberturgudel aktsepteeritakse keskmiselt 20päevase maksetähtajaga arveid. „Aga näiteks Hispaania, Portugal ja Itaalia – seal on traditsioonilised maksetähtajad 60 päeva ja on täiesti loomulik, et sama palju võidakse arve tasumisel hiljaks jääda,“ kirjeldas ta kultuurilisi erinevusi.

Ka kindlustuslepingu sõlmimisel sõltuvad tingimused lisaks kindlustusetaotleja partneri finantstaustale sellest, millise riigi ettevõttega on tegemist. „Kui räägime riikidest, kus ettevõtetel on majandusolukorra tõttu üldiselt raskem, siis on ka meie kriteeriumid sinna kindlustuse andmiseks rangemad,“ kinnitas Tambla.

Eelmisel aastal tuli KredEx Krediidikindlustusel hüvitada 22 kahjujuhtumit kogusummas üle miljoni euro ning kõige rohkem kindlustusmahtu on neil Skandinaavias, Lätis ja Poolas. „Eelmise aasta lõpus oli meil kindlustatud 4200 ostjat, kelle finantsvõimekust igapäevaselt ka jälgime,“ ütles Tambla. „Aga makseraskused on siiski pigem ikka ootamatud – näiteks Leedus põles ühe hea finantsseisuga ettevõtte laokompleks koos kontoriga maha ja nad polnud enam võimelised oma kohustusi täitma.“

Kuigi Tambla kinnitusel võivad kindlustussooviga nende poole pöörduda kõik, hoolimata suurusest või sellest, kas ollakse näiteks börsil noteeritud, mõeldakse kindlustusleping põhjalikult läbi. Selleks peab kindlustusetaotleja täitma taotlusvormi, milles antakse KredExile informatsiooni, kui suurtele müügimahtudele on siiani krediiti antud ja kui suurt krediidiriski võtta plaanitakse. „Samuti tahame näha prognoose järgnevaks aastaks, teada kuhu eksporditakse ning millise ajalooga ostjatele,“ kirjeldas Tambla kindlustuse taotlemise protsessi.

Samuti sõltuvad kindlustuse tingimused maksetähtaegadest. Mida pikemad need on, seda hoolikamalt kontrollitakse eksportija kliente. „Vaatame kohe üle, kas oleme valmis ostja riski kindlustama ning lepime kokku põhiraamid, mis süsteemi alusel kindlustus toimib,“ sõnas Tambla. Seejuures on oluline, et kui eksportijal peaks pärast lepingu sõlmimist tekkima uus ostja või klient, tuleb sellest kindlustusseltsi kohe teavitada. „See on lihtne protsess,“ leidis Tambla.

Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks peab aga Tambla seda, et taotleval ettevõttel oleks välja kujunenud kindel krediidipoliitika ning oma arveid suudetaks hallata. „Kui maksetähtaegades ei suudeta isegi järge pidada, on koostöö keeruline,“ nentis ta. Lisaks peab kindlustusandja oluliseks, et makseviivituste tekkimisel neid kohe teavitataks. „Kui asju igapäevaselt jälgida, siis midagi keerulist ei ole,“ oli Tambla veendunud.

Korrektse ja nõutud informatsiooni esitamine ning avatud suhtlus on Tambla sõnul oluline hilisemate arusaamatuste vältimiseks, mis võivad väga erandlikel juhtudel lõppeda isegi kindlustusandja poolse kindlustuslepingu tühistamisega. Nii näiteks juhtus klaasfassaadide valmistajaga Windoor, mille puhul keeldus KredEx 13,8 miljoni euro suuruse hüvitise välja maksmisest.

Kuigi antud juhtumi puhul on endiselt käimas praeguseks riigikohtusse jõudnud vaidlus, on Tambla veendumusel, et leping Windooriga tühistati põhjendatult. Sama meelt on olnud ka kaks eelnevat kohtuastet. „Kindlustusselts peab saama õiget ja adekvaatset infot selle kohta, mida kindlustatakse,“ rõhutas Tambla. „Kui ilmneb, et infot on esitatud valikuliselt, jättes välja asjaolud, mida teades selts lepingut ei sõlmiks, siis loomulikult on meil õigus selline eksiteele viimise tulemusena sõlmitud leping tühistada.“

Windoori juhtumi tõttu KredExi Krediidikindlustus oma lepingutingimusi ning suhtlust klientidega kuidagi muutnud ei ole. „Meie teenus lähtub rahvusvahelisest olemusest ja nii toimetavad kõik suuremad krediidikindlustusandjad,“ märkis Tambla.

Tambla tõdes, et praegu pakutavate teenuste seast on väiksematel mikroettevõtetel enda jaoks keeruline sobivat leida. „Olemasolevate variantide raames eeldatakse neilt suuremahulist suhtlust, käivete raporteerimist, milleks paljudel ei pruugi jõudu olla,“ ütles ta. „Seetõttu töötasime välja lahenduse, mis annab paindliku võimaluse krediidiriskide kindlustamiseks ka mõne töötajaga firmadele.“

Samal ajal selgub aga eelmisel aastal koostatud KPMG ja tööandjate keskliidu ekspordiuuringust, et toetada oleks vaja just suuri ja tugevaid ettevõtteid. „Kindlasti sõltub Eesti eksport just suurtest firmadest, kuid selle eelduseks on väikeste firmade juurdekasv, mis arenevad ajapikku suurteks,“ põhjendas Tambla ka väikeettevõtete toetamise vajadust. Samuti tekib tema hinnangul väikefirmade arenedes juurde ka uusi töökohti ning areneb tehnoloogia, mille olulisusele ekspordiuuring samuti viitab. „Krediidikindlustus loob võimaluse kasvuks,“ sõnas Tambla.