EASi soovitusel loodud firma kasvab mühinal

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 21. märts 2017 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EASi soovitusel loodud firma kasvab mühinal
Pärnu lähedal Paikusel asuv madratsitootja OÜ Rager asutati paljuski seetõttu, et samadele omanikele kuuluv madratsite vahendamisega tegelenud ettevõte ei oleks saanud EASilt toetust.
„Me taotlesime EASilt abi ja nemad soovitasid teha tootmisfirma, kuna vahendusega tegelevat firmat nad toetada ei saa,“ meenutab Rageri tegevjuht ja üks omanikest Aare Jalakas, miks Rager Trade kõrvale tekkis 2011. aasta aprillis tootmisfirma Rager.
„Mõlemad firmad tegutsevad jätkuvalt, ent tuleb tõdeda, et laps on kasvanud emast tunduvalt suuremaks,“ muigab Jalakas. Kui madratsite vahendusega tegeleva ettevõtte käive on tasapisi kahanenud, siis madratsitootja majandusnäitajad on kasvanud suisa gaselliliku hüppega – Rager oli Gaselli TOPis 544. kohal.
Kohtumiseks kokku lepitud täistunnil Jalakast kabinetist ei leia, tema kärutab hoopis tõstutukiga lao ja rekka vahet ning aitab töömeestel kušette veokile laadida. Magamisasemed lähevad Norrasse Bergenisse ehitatud hotellidesse. „See auto oleks pidanud juba eile laeva peal olema, aga transpordifirmal tekkis viivitus,“ vabandab Jalakas.
Pärnumaal Paikusel asuva madratsitootja OÜ Rager tegevjuht Aare Jalakas aitab laadida toodangut Norrasse sõitvale autole.Foto: Väinu Rozental
Härjad peavad ühes ikkes vedama
Meie, kolm omanikku, oleme ära jaganud vastutusvaldkonnad, kuid kõik me ajame ühist rida. Kui igaüks ajaks oma rida, siis vaevalt, et midagi välja oleks tulnud. Partneritega on palju lihtsam äri teha. Partneriga suheldes võib tulla midagi sellist välja, millele sa ise pole osanud tähelepanu pöörata.
– OÜ Rager omanikud
Laadimistöö tehtud, suundume kontori puhkeruumi. Peale Jalakase võtab jutuajamisest osa kompanjon Valeri Kukk. Firma kolmas osanik Edgar Übner on parasjagu kohtumisel kliendiga Tallinnas.
„Me teeme rahulikult oma asja, meil ei ole vajadust tormata või ennast tõestada. Me ei ole teinud midagi selle pärast, et saada see diplom,“ rõhutab Kukk ja osundab seinal rippuvale diplomile, mis tõendab Gaselli-staatust. „Küll aga, kui see diplom tuli, oli väga hea tunne.“
Madratseid ja kušette tootva Rageri käive oli 2015. aastal ligi miljon eurot, mullune käive tuli aga vaid 0,8 miljoni kanti. „Praakisime välja terve rea Rootsi kliente,“ põhjendab Jalakas kehvemat tulemust. „Samas on juba praegu näha, et tänavu tuleb käive üle miljoni euro. Oleme keskendunud õigetele klientidele.“
Õppetund Rootsist
Rager läks 2015. aasta algul suure hurraaga vallutama Rootsi turgu, poole aastaga loodi koostöösidemed paarikümne kauplusega. Tasapisi hakkasid Rageri omanikud tajuma siiski ohtu, et nii jätkates lõigatakse näppu. Sest partnerid soovisid jõudsalt vähendada algselt kokku lepitud koguseid ja nõudsid üha paremaid ning kallimaid materjale. „Aga ega toote hind ju seetõttu ei muutunud ehk nagu koostööpartnerid rõhutasid: me leppisime ju hinnas kokku,“ räägib Kukk. „Me vaatasime, et me ei tule omadega välja ja võtsime vastu selge otsuse lõpetada ebakorrektsete partneritega koostöö.“
Praegu on ettevõttel Rootsis jäänud vaid mõni pood, kellega jätkatakse otselepinguga. Lisaks on partneriks üks vahendusfirma, kelle kaudu on Rager saanud müüa oma toodangut Skandinaavia hotellidesse ja hostelitesse. „Meil on Rootsis kindlad partnerid, kellelt saame raha õigel ajal kätte,“ märgib Kukk. „Parem las olla kasum väiksem, aga sa tead, et raha tuleb alati koju. Kõik see toimib aga vaid siis, kui mõlemad pooled täidavad oma kohustusi ja lubadusi.“
Kuke hinnangul said nad tegelikult Rootsist kasuliku õppetunni. „Me võtsime päris palju uusi materjale kasutusse, sest rootslaste nõudmised on natuke erinevad,“ lausub ta. „Ja meie sortiment läks oluliselt laiemaks tänu Rootsi turule minekuga.“
Uued tootmisruumid
Kui vaatad, millised tootmistingimused on suurtel tootjatel, siis meiesugused väikeettevõtjad tunnevad kadedust. Me unistame, et ka meil on kunagi uus tootmishoone ja terve rida uusi lahendusi. Usume, et osa sellest teostub lähema viie aasta jooksul. Et meie ruumid näevad oluliselt ilusamad välja ja et meil on ka väike näidistesaal uudistoodangu tutvustamiseks.
– OÜ Rager omanikud
Konkurentidega hea koostöö
Rager toodab vedru-, katte- ja poroloonmadratseid, kušette, kattetekke ja tumbasid. Ettevõttes töötab 14 inimest, mullu palgati juurde mitu õmblejat. Tootmispinda on ligi 1000 ruutmeetrit.
„Siin majas olid kunagi Sindi sovhoosi garaažid ja töökojad,“ tutvustab Jalakas hoonet. „Kui meie selle 2011. aastal enda käsutusse saime, oli see sisuliselt tondiloss.“ Vahemärkusele, et ega hoone praegu ka kõige värskem välja ei paista, hüüatab Jalakas: „Kui te oleksite seda maja tollal näinud! Ühte seina praktiliselt ei olnud ja osaliselt oli põrand sillutatud munakividega. Me oleme kõik teenitu siia sisse pannud, oleme valanud korralikud põrandad ja soojustanud seinad.“
Kuke andmeil on Eestis kümmekond tõsist madratsitootjat ja seega konkurents kõva, ent samas saavad madratsitootjad omavahel hästi läbi. „Tihtipeale, kui tuleb suurem tellimus sisse, siis me ikka üksteiselt küsime, et kas seda või teist materjali oleks anda. Keegi tootjaist ei taha ju suuri materjalivarusid lattu seisma osta,“ seletab ta.
Kuke sõnul on madratsitootjate toodang laias laastus sarnane, sest arvestatakse standardmõõte ja enamik materjale tellitakse samadelt tarnijatelt. „Põhiline erinevus on hind,“ toonitab ta. „Näiteks on meie toodang umbes kolmandiku võrra odavam neist, kes teevad oma brändile massreklaami. Meil on tööd piisavalt ja me ei pea paaniliselt uusi kliente otsima.“
Madratsitootjate kolm soovitust
1. Sul peab olema ettevõtja hing. Levinud on arusaam, et ettevõtjaks hakates teenib piisavalt raha ja on palju vaba aega. Tegelikult, vähemalt esimestel aastatel rabeled ettevõtjana tunduvalt rohkem kui palgatööd tehes. Ettevõtjana kannad muresid kaasas ja mõtled pidevalt nende lahendamisele. Lisaks koged kogu aeg, et seda pole sa varem teinud ja seda pole sa üldse õppinud. Aga ka need asjad pead sa ära tegema. See kõik on suhteliselt stressirikas ja ettevõtlust alustades pead sellega arvestama.
2. Kasva tasapisi. Eesmärk ei ole kasvatada käivet hüppeliselt, firma kasv peab olema vastavuses olemasoleva võimekusega. Praegu täidame tellimuse üldjuhul kahe nädalaga, oluliselt suuremate koguste korral pikeneks valmimisaeg kordades ja suureneb risk, et me ei suuda tellimusega tähtajaks valmis saada. Me tahame, et meie partnerid oleksid meiega rahul. Sest kui nemad on rahul, tähendab see, et oleme jätkusuutlikud.
3. Kuula asjatundjaid. Alati peaks olema valmisolek kuulata inimest, kes on sind huvitavas valdkonnas tegija. Iseasi on see, kas sa tahad ja hakkad tulevikus tema nõuande järgi talitama. Kui sa satud suhtlema asjatundjaga, siis vähemalt kuula teda hoolega ja püüa jutust leida enda jaoks vajalikku.
Mis on kiire kasvu põhjused?
Aastatel 2013–2015 kasvas OÜ Rager käive 2,46 korda ja ärikasum 1,84 korda.
1. Kindel partner Rootsist. Rageril on Rootsis projektijuhtimisega tegelev partner, kelle kaudu on saadud vooditega sisustada mitu hotelli Rootsis, Norras ja Šveitsis. Koostööpartneri kaudu hotelle sisustades on kasumimarginaal küll väiksem, aga tootmise seisukohast on hea see, et korraga tellitakse teatud tüüpi voodit mitte paarikaupa vaid kümneid ja sageli mitusadagi. Rootsi partner tellib Rageri tooteid ka endale lattu, et vajadusel saaks kiiresti majutusasutuses katki läinud või kulunud voodi välja vahetada.
2. Kliendikeskne tootearendus. Rageri tootearendus põhineb peamiselt klientide soovitustel. Seepärast kohtutakse tihti jaemüüjatega, et teada saada, mida peaks toodete juures muutma, et need paremini müüks. Jaemüüjad annavad tootjale tagasisidet, millisele kangavärvile, kangakoostisele, vedru jäikusele või raami kõrgusele peaks tähelepanu pöörama. Kliendid katsetavad ja proovivad uudistooteid.
3. Sõnapidamine. Kliendid tulevad ikka ja taas tellima partneri käest, kes teeb tellitu õigeks ajaks valmis ja tagab stabiilse kvaliteedi. Rageri omanikud toonitavad, et kindlasti ei tohiks suuregabariidilist kaupa kohale viia kokkulepitud ajast varem. Tellijal pole üldjuhul kohta, kus kaupa ladustada, ega palgal transpordimehi, kes kauba maha laadivad. Laotöötaja teenus ostetakse sisse kellaajaliselt ja kaup peab olema kohal täpsel ajal.
Aare Jalakas ja Valeri Kukk.Foto: Väinu Rozental
OÜ Rager
Asutatud 5.04.2011.
Toodab madratseid ja kušette.
Tegevjuht Aare Jalakas; omanikud: Aare Jalakas, Valeri Kukk, Edgar Übner (kõik 33,33%).
Töötajaid 14.
Eksporti läheb üle 80% toodangust, peamiselt Rootsi ja Norrasse.
Edasimüüjad Eestis: Mööblimaja, Aatrium Sisustuskaubamaja, Gigant Mööbel Outlet, internetikaubamajad ON24 ja Põhjamööbel.
2011 alustas madratsite tootmisega Paikusel, 2013 renoveeriti tootmishoone, 2015 alustati eksporti Rootsi ja Norrasse.
Aare Jalakas, Valeri Kukk ja Edgar Übner
Aare Jalakas on lõpetanud EPA (praegune Eesti Maaülikool) põllumajanduse mehhaniseerimise eriala (1989), Valeri Kukk on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli autoinsenerina (1990) ja Edgar Übner samas koolis puidutöötlemise tehnoloogia eriala (1993).
Kõik kolm meest on töötanud aastaid mööblitootmise ettevõtetes.
Kukk ja Übner asutasid 2007. aasta novembris madratsite vahendamisega tegeleva OÜ Rager Trade; 2009. aastal ühines nendega Jalakas ning tasapisi hakati madratseid ja kušette ka tootma.
Allikas: OÜ Rager, Äripäev
Avatud meelega partner
Oleme OÜga Rager teinud koostööd nende asutamisest alates ehk 2011. aasta kevadest. Rager on meie klientide seas tellimuste mahult kümnendal kohal. Nad eristuvad teistest koostööpartneritest selle poolest, et nendega on väga meeldiv suhelda ja nad on avatud meelega. Tegemist on usaldusväärse koostööpartneriga. Nagu tootvas tööstuses ikka, võivad partnerite vahel teinekord tekkida probleemid, näiteks seoses tarneaja või ajutise makseraskusega. Selliste olukordade tekkimisel on Rager olnud alati aus ja avatud ning andnud endast parima, et lahendada probleem võimalikult parimal moel mõlemale osapoolele.
Ivar Ilmjärv
poroloonitootja OÜ Alpek FL tegevdirektor
Pane tähele!Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus. Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%. TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet. Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit. Loe rohkem: www.aripaev.ee/gasell
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Gasell
Hetkel kuum