Limonaadimaks tuleb

"Kiitsime täna valitsuskabinetis heaks suhkruga magustatud jookide kontseptsiooni ning liigume edasi kokkuleppe suunas," ütles rahandusminister Sven Sester Äripäevale.

Riik plaanib maksu alla panna lisatud suhkru või magusainega joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta, ütles minister. Naturaalsed mahlad tahab valitsus siiski maksu alt välja jätta. Selleks tuleb Euroopa Komisjonilt taotleda riigiabiluba.

Üks pakutud variantidest nägi ette limonaadimaksu 20 kuni 36 senti liitri kohta, mis oleks toonud eelarvesse 24 miljonit eurot tulu, nagu näeb ette ka koalitsioonilepingu finantsplaan. Maksumäärad siiski kolmapäeval otsustatud ei saanud ning valitsus soovib neid edasi analüüsida, rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

Karastusjookide Tootjate Liidu hinnangul karistab limonaadimaks igal juhul tarbijaid. Kui maks kehtestataks aga sellises määras, nagu esialgne plaan ette näeb, oleks see liidu teatel konkurentsitult Euroopa kõrgeim ning kahekordistaks tavalise limonaadipudeli hinna.

"Aktsiis saab olema suurem kui osadel lahjadel alkoholi sisaldavatel jookidel. Selline järsk maksutõus on ebaproportsionaalne ja tööstusharule hukatuslik," ütles liidu juhatuse liige Nele Normak ja avaldas lootust, et valitsus läheneb maksu kehtestamisele tasakaalukalt ning kaasab aruteludesse ka sektori.

Limonaadimaksu täpsed määrad tuleks valitsusel ideaalis kokku leppida juba järgmisel nädalal, kuna ministeerium vajab aega ka konkreetse eelnõu koostamiseks ja valitsus selle arutamiseks. Üldjuhul peavad maksumuudatused riigikogus kinnitatud saama vähemalt kuus kuud enne jõustumist. Kui võimuliit tahab limonaadimaksu kehtestada järgmise aasta algusest, tuleb seadus seega vastu võtta hiljemalt juunis. 

Valitsus põhjendab vajadust limonaadimaksu järele rahvatervisega – WHO uuringute järgi põhjustab liigne suhkrutarbimine rasvumist. Võrreldes teiste ELi riikidega on Eestis täiskasvanute rasvumise kasv viimastel aastatel üks kiiremaid.

"Maailma toitumisuuringud näitavad, et just lisatud suhkruga toidu- ja joogitooted on peamine liigsete kalorite allikas. Uuringud näitavad, et kõige paremini ja kõige mõõdetavamalt suunab tervislikult käituma suhkruga magustatud jookide maksustamine, mis tõstab nende hinda. Selle tulemusel on erinevates riikides maksustatud toote tarbimine vähenenud 20-50%," seisab valitsuse pressiteates.

Toidu- ja joogitootjate hinnangul ei ole suhkrumaks aga sisuline lahendus rahvatervise parandamiseks. "Riikides, kus analoogne maks kehtestatud, on täheldatud, et tarbija ei ole oma toitumist maksustamise mõjul tervislikumaks muutnud," rääkis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Selle asemel on eelistatud odavamat kaupa või sarnase suhkrusisaldusega tooteid, millel maksu pole.

Karastusjookide tootjad märkisid, et karastusjoogid moodustavad TAI uuringute järgi vaid 6% Eesti inimeste päevasest kaloraažist. "Võitluses rasvumise vastu on karastusjookide täiendav maksustamine seega kaduvväikese mõjuga - mitte keegi seda argumenti maksu kehtestamisel ei usu," rääkis Potisepp.