Esimeste prognooside järgi, mis avaldati pühapäeval pärast valimisjaoskondade sulgemist Prantsusmaal, jäi presidendivalimiste finaalis peale sõltumatu tsentrist Emmanuel Macron.
- Emmanuel Macron Foto: Scanpix/Reuters
Macroni toetas esimeste prognooside järgi 65,5% valijatest. 34,5% andis oma hääle paremäärmusliku partei kandidaadile Marine Le Penile. Nende prognooside aluseks ei ole lävepaku küsitlused, vaid esimesed üle loetud hääled.
Valimisaktiivsus oli madalam kui presidendivalimiste esimeses voorus. Tavaliselt on olnud vastupidi - teises voorus on aktiivsus suurem. Kella viieks kohaliku aja järgi oli Prantsusmaa siseministeeriumi andmeil valimas käinud 65,3% valimisõiguslikest kodanikest. Võrdluseks oli 2012. a presidendivalimistel valimisaktiivsus 71,96%, 2005. aastal 75,1% ning 2002, aastal 67,2%.
Madalama aktiivsuse tingis ilmselt asjaolu, et esimest korda Prantsusmaa Viienda Vabariigi ajal ei pääsenud presidendivalimiste finaali edasi traditsiooniliste parteide – konservatiivide ja sotsialistide – kandidaadid. Osad valijad tundsid, et nende huve ei esinda ei Marine Le Pen aga Emmanuel Macron.
Prantslastel oli viimases voorus valida kahe selgelt erineva visiooni vahel oma riigi tulevikust. Kas maailmale avatud Prantsusmaa reformitud Euroopa Liidus, mille eestkõnelejaks on Macron, või piiride sulgemine ja kurss Euroopa Liidust ja NATOst välja, mida esindas Marine Le Pen.
Napilt ööpäev enne, kui prantslased valimiskastide juurde läksid, tabas Macroni presidendikampaaniat massiivne küberrünnak. See lekitatud info ei jõudnud ilmselt kuigivõrd kahjustada presidendivalimisi, kuid võib mõjutada juunis toimuvaid parlamendivalimisi, mis on samuti väga tähtsad. President vajab oma poliitika elluviimiseks parlamendis tugevat toetust, kuid Macroni liikumisel „En Marche!“ pole igas ringkonnas veel kandidaategi kinnitatud.
Prantsusmaa valimiste tulemusi oodati pinevalt kogu Euroopas, kuna Euroopa Liidu asutajariigi ja suuruselt teise majandusruumi kursivalikust sõltub kogu Euroopa Liidu käekäik.
Emmanuel Macronist (39) saab Prantsusmaa noorim riigijuht 1848. aastast.
„Teie võit on tugeva ja ühendatud Euroopa võit,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel Emmanuel Macroni õnnitledes.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.