Selgusid riigi suurinvesteeringud teedesse, raudteesse ja lennujaamadesse

OMX Baltic0,09%319,95
OMX Riga−0,1%970,53
OMX Tallinn0,21%2 234,56
OMX Vilnius−0,28%1 507
S&P 5000,71%7 721,16
DOW 300,47%51 164,91
Nasdaq 1,16%27 184,54
FTSE 1000,32%10 461,95
Nikkei 225−0,94%68 309,46
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%94,31

OMX Baltic0,09%319,95
OMX Riga−0,1%970,53
OMX Tallinn0,21%2 234,56
OMX Vilnius−0,28%1 507
S&P 5000,71%7 721,16
DOW 300,47%51 164,91
Nasdaq 1,16%27 184,54
FTSE 1000,32%10 461,95
Nikkei 225−0,94%68 309,46
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%94,31

Valitsus kinnitas täna taristuinvesteeringute programmi, mille kogumaht ulatub 135 miljoni euroni. Kavas on arendada maanteid, raudteetaristut ja lennujaamu, teatas majandusministeerium.

Äripäev

Valitsus kavatseb rajada raudtee Haapsallu.

Valitsus kavatseb rajada raudtee Haapsallu.
Foto: Raivo Tiikmaa

Peamine osa lisainvesteeringuteks ettenähtud vahenditest panustatakse maanteeobjektide arenduseks. Tallinna–Pärnu-suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud lisaks 44 miljonit eurot. Peale selle nähakse ette Tallinna–Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere–Haljala teelõigu 2 + 2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot.

Samasse suurusjärku jääb ka transiitteede programmi jaoks planeeritud eraldis. Transiitteede programm on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks. Sarnast programmi on rakendatud ka varem, kuid väiksemas mahus.

Suur osa lisainvesteeringutest suunatakse raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere–Turba lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud 8 miljonit eurot ning lisainvesteeringuid Tallinna–Tartu raudtee ja Tapa–Narva raudtee kiiruse tõstmiseks, kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.

Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad lisainvesteeringud on majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Raudtee ehituseks tuleb suunata senisest enam vahendeid ja arendada välja terviklik Eestit ühendav raudteevõrgustik.

Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaama rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot.

Lennujaamade rekonstrueerimiseks eraldatud vahendid aitavad Simsoni hinnangul samuti kaasa piirkondade ühenduste paranemisele ning omavad konkreetselt Pärnu kontekstis suurt mõju kohalikule turismisektorile.

Ministri sõnul tahab valitsus arendada välja kõik Eesti põhimaanteed vastavalt liiklussageduse näitajatele ning suurendada põhilistel raudteetrassidel kiiruse 135 km/h.

„Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinna–Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maantee liiklustihedus on sarnane ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ selgitas Simson objektide valikut.

Tartistuinvesteeringud (mln eurodes)201820192020 Tallinn-Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruse tõstmine (135 km/h) 10 5 Transiitteede programm 96 Haapsalu raudtee I etapp (Riisipere-Turba) 8 Tapa-Narva raudteel kiiruse tõstmine (135 km/h)17 Aaspere-Haljala 2+2 lõigu ehitamine 4 11 Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus 1529 Kärdla ja Pärnu lennujaama rekonstrueerimine 120 Kokku 45 45 45

Selgusid riigi suurinvesteeringud teedesse, raudteesse ja lennujaamadesse

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised