„Ka liinitöölistel on häid ideid“

„Inimesed leiutavad asju, mille peale ma ei ole osanud kunagi mõeldagi, aga ma ei karda, et need asendavad inimesi. Tulevad uued töökohad,“ arvab tööturu tulevikule mõeldes Utrechti ülikooli teadur Yvette Baggen, kes on uurinud viimastel aastatel erasektori töötajaid.

Tema sõnul peame me olema lihtsalt paindlikumad ja valmis selleks, et ei jää terveks karjääriks ühele ametikohale. Ettevõtjad peavad andma oma töötajatele aga rohkem vastutust ning soodustama seda, et nad ütleksid välja enda ideed. „Arvan, et ka liinitöölistel on häid ideid, kuidas ettevõtte tootlikkust kasvatada,“ ütles Baggen.

Järgneb intervjuu Yvette Baggeniga.

Tehastes on samamoodi inimesi vaja. Ma ei kujuta ette ettevõtteid ilma inimesteta.

Miks?

Inimesed võivad olla loomingulised. Ja ettevõtlikud. Masinad ei suuda seda asendada.

Mis ameti peale ei tasu üldse mõelda?

Arvan, et tulevikus on töökohtadele vaja üha enam inimesi, kes suudavad teha mitut asja ja kasutada erinevaid oskusi. Ma ei tea täpselt, mis ametikohad kaovad. On keeruline ennustada ja ma pole kindel, kas see on kõige olulisem küsimus, aga ma arvan, et me peame õpilasi ja töötajaid valmistama karjääriks, mida iseloomustab keerukus ja määramatus.

Mida te arvate tööjõudu asendavate robotite ja masinate maksustamisest?

Aga inimesed suudavad teha asju, mida masinad ei suuda. Inimesed saavad panustada organisatsiooni edusse. Ma ei ole kindel, kas maksud on õige vahend. Võib-olla on see lühiajaline lahendus, aga pikas perspektiivis ei saa me vältida tehnoloogia arengut. Masinad on meiega ja nad muutuvad üha targemaks. Nii et ma ei ole kindel, kas sellega saaks vähendada masinate kasutuselevõttu. Ma pigem investeeriksin töötajate võimekusse, et nad oleksid valmis uuteks töödeks.

Nii et me ei peaks robotite ja masinate vastu võitlema?

Võib-olla mingites olukordades, kui suur tootmine ei vaja ühtäkki enam sadu töötajaid, aga pikas perspektiivis me ei saa vältida masinate olemasolu. Ma pigem soovitaks investeerida inimkapitali, töötajate oskustesse ja kompetentsi, et nad oleksid valmis tööturu keerukuseks ja määramatuseks ning oleksid valmis vajadusel leidma uue töökoha.

Kuidas peaksid tööandjad töötajaid tulevikuks valmistuma?

Juba enne tööle minekut on oluline hariduse roll. Õpilasi ja tudengeid tuleb ette valmistada mitmekülgseks ja varasemast teistsuguseks karjääriks. Ettevõtlusoskusi ja probleemide lahendamist saab õpetada juba koolis projektides osalemise kaudu, et luua õpilastele rohkem töökoha olustikku.

Oluline on tegevuste kaudu õppimine, ja tööandjad peaksid kaasama töötajaid ettevõtlusalastesse tegevustesse. See võib olla uute toodete ja teenuste arendamine, kus neid stimuleeritakse omandama uusi teadmisi, otsima uusi kliente, käima üritustel suhtlemas nii enda kui ka teiste alade inimestega. Töötajatele suurema vastutuse ja vabaduse andmine võib anda väga häid tulemusi. Kui tööülesanded on keerukamad ja neil on vabadus sellega mängida ja neil on oma vastutus, aitab see neil rohkem ettevõtlik olla.

Inimestel on vaja ettevõtlusalaseid oskusi, et suuta teha koostööd, töötada meeskonnas, ära tunda uusi võimalusi, tulla välja uute ideedega ja neid jagada. Ma arvan, et neid oskusi on tulevikus kõigil vaja. Ka igapäevaelus ja ühiskonnas laiemalt.

Kuidas peaksid Eesti ettevõtted valmistuma tuleviku töökohtadeks?

Soovitaksin neil kaasata oma töötajaid ettevõtlusalastesse tegevustesse. Samuti anda neile enesekindlus, et nad suudavad olla loomingulised ja tulla uute ideede peale, luua õhustik, kus ideede genereerimine ja nende jagamine on väärtustatud. Ja kui töötajad tunnevad hirmu töö kaotamise pärast, peavad nad saama sellest rääkida. Ei ole isegi vaja investeerida suurtesse treeningprogrammidesse, tuleb luua lihtsalt õige õhustik, kus inimesed suudavad võtta enda töö eest vastutust, töötada keerulisemate ülesannetega ja autonoomselt, et neil on vabadus otsustada, kuidas ülesandeid täita. Selle juures on muidugi oma riskid, aga sellest saavad töötajad õppida.

Kuidas saaks aidata neid üle 40aastaseid inimesi, kes ei soovi uuendustega kaasa minna?

Alustada tuleb nendega rääkimisest, millisena nad näevad enda tulevikku ja mis on väikseim samm, mida nad saavad teha, et teha tulevikus teist tööd. See on väga keeruline, sest kui sa teed sama tööd aastaid, saab see sinu identiteedi osaks ja sellest on keeruline välja tulla.

Juba praegu on tööandjatel raskusi oskuslike töötajate leidmisega. Kui robotid hakkavad lihtsamaid ja rutiinsemaid töid asendama, on vaja neid üha enam. Kuidas seda probleemi lahendada?

Ma arvan, et selles võiks olla roll haridusel. Ja tuua välismaalt kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.

Kas saate tuua näiteid, kus ettevõtted on edukalt kombineerinud uued tehnoloogiad oma töötajatega?

Hollandis on üks väike paberivabrik, kellel on väga vanad masinad ja nad kombineerivad neid väga uute tehnoloogiatega. Nad toodavad paberit kunstnikele ja eksperimenteerivad erinevate paberite tootmisega. Kuna neil on ainult 40 töötajat, ei suuda nad suurte tootjatega võistelda. Nii peavad nad leidma teised viisid ja nad kasutavad kogu oma tööjõudu, et teha näiteks paberit tomatijäätmetest.

Sellega alustades oli vaja, et kõik töötajad, kes oskasid kasutada vanu masinaid, tuleksid välja uute ideedega, kuidas teha see teoks ilma masinaid kahjustamata. Nad pidid korraldama katseid ja tegema kindlaks, kas see on üldse võimalik. Nad õnnestusid.

Kuidas mõjutas see töötajaid? Kas neil oli vaja rohkem teadmisi?

Jah, neil oli vastutus selliste katsete korraldamisel. Juhil on küll tehnoloogilised teadmised, aga töötajad töötavad nende masinatega iga päev. Kui töötaja teab ainult osakest masinast, teine samamoodi enda osakest, on see väga väärtuslik ja nad saavad omavahel suhelda ning vahetada teadmisi. Nad saavad arutada omavahel, kuidas selliseid katseid korraldada ja peavad suutma teha koostööd nii juhi kui ka teiste töötajatega.

Olete öelnud ka, et on oluline arendada töötajates loovust, et see töötaks ärile kaasa. Miks seda vaja on ja kuidas seda arendada?

Ka liinitöölistel on häid ideid, kuidas ettevõtte tootlikkust kasvatada. Selles paberivabrikus oli üks töötaja, kes tuli välja ideega, kuidas lahendada probleemi, et eri tüüpi paberi tootmiseks pidi masina vahepeal kaheks tunniks välja lülitama. Ühel päeval oli masin katki ja ettevõtte juht läks töötajalt uurima, mis läks valesti. Selgus, et ta oli leidnud viisi, kuidas pabereid väga kiiresti vahetada ja see andis juurde kaks tundi tootmiseks. Töötajatel, kes nende masinatega iga päev töötavad, on ideid, mida on vaja jagada kolleegide ja meeskondadega, aga ka juhtkonnaga.

Nad leidsidki parema lahenduse, aga veel parem oleks olnud, kui töötaja oleks läinud sellega juhataja jutule, selle asemel et seda ise katsetada. See ei olnud ohutu.