• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,78%6 276,13
  • DOW 300,8%44 838,77
  • Nasdaq 0,93%20 582,85
  • FTSE 1000,51%8 819,33
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 31.07.17, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: metsapinda on hoopis juurde tulnud

Global Forest Watchi statistika, nagu oleks Eestis metsamaad 6% vähemaks jäänud, on ekslik, selgitas keskkonnaministeerium.
Mets
  • Mets
  • Foto: Julia-Maria Linna
Äripäev avaldas eelmisel nädalal Global Forest Watchi statistika, mille järgi on viimase 17 aastaga Eesti metsapind vähenenud 284 853 hektari võrra. See tähendaks, et Eesti pindalast on metsaga kaetud umbes 6 protsenti vähem kui toona.
Keskkonnaministeerium vastas, et tegelikult on Eesti metsamaa pindala kasvanud: kui 1999. aastal oli Eestis metsamaad 2,24 miljonit hektarit, siis 2015. aastal 2,31 miljonit hektarit. Eelmise aasta seisuga moodustab mets 53,09% maismaa kogupindalast.
Kõige rohkem on meil männikuid (31,8%), kaasikuid (29,5%) ja kuusikuid (18,5%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ministeeriumi selgitusel on Global Forest Watch peamiselt mõeldud selleks, et riigid, kus ei ole meile tuntud metsamajandamisest teavitamise süsteemi (metsateatised), saaksid jälgida, kui palju raiutakse. Eesti metsade statistilist analüüsi teeb aga Keskkonnaagentuur. 
Statistika erinevus tuleb Global Forest Watchi (GFW) meetodist. Ministeeriumi selgitusel võrdleb GFW 2000. aasta satelliidipilte järgnevate aastatega. Nii-öelda kadunud metsapinnaks loetakse alad, kus on tehtud kas lageraie, osaliselt ka valgustusraie alad või kus on olnud näiteks tormimurrud. Samas nende aladena, mida loetakse lisandunud metsamaaks, arvestatakse vaid kohti, mis 2000. aastal olid lagedad. "Kuna uuenemise kaardil ei ole arvestatud neid alasid, kus raiet tehti pärast 2000. aastat, ei saagi selle andmestiku raiete ja uuenemise kaarti kokku panna. Antud andmestiku puhul on vaadatud, mis 2000. aastal oli mets ning alad, mis järgnevatel aastatel on olnud lagedad, on lisatud raietena referentsaasta pildile," selgitas ministeerium.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele