Venemaa ristilöödud eksminister: kas skandaal või kättemaks?

Istung toimus kinniste uste taga ning kui see lõppes, teatas Uljukajev, et tegemist on provokatsiooniga - tema vastu algatatud uurimine olevat kasulik eriteenistuste korrumpeerunud töötajatele.

Die Welt meenutab, et Uljukajevi kinnipidamine eelmise aasta novembris vapustas Venemaa poliitilist ladvikut – esimest korda pärast nõukogude aja lõppu vahistati ametis olev minister. Väljaanne nendib, et seda juhtumit ei saa siiski pidada korruptsioonivastase võitluse võiduks –pigem võib seda vaadelda kui võimuvõitlust. Ja kasulik on see Rosnefti kõikvõimsale juhile Igor Setšinile.

Juba Uljukajevi kinnipidamise asjaolud tekitasid kahtlusi, kirjutab Die Welt. Mullu 14. novembri hilisõhtul sõitis minister Uljukajev Rosnefti peakontorisse. Reutersi teatel pidi ta Setšiniga kohtuma. Kontoris aga justkui anti Uljukajevile kaks sularaha täis kohvrit. Vene meedia teatel oli kohvri käepidemele kantud eriainet, mis jäi ministri kätele ning mille alusel ta kinni peeti. Peagi oli ta ka ministriametist tagandatud.

Uljukajev olevat raha vastu võtnud selle eest, et aidata Rosnefti Bašnefti asjas. Ja kogu Bašnefti lugu näitab ilmekalt, kuidas toimib Venemaal riigikapitalism ja millise mõjuga on Igor Setšin, kes kuulub president Vladimir Putini lähiringi, kirjutab Die Welt. Bašnefti omanik on aastast 2009 kontsern Sistema, kuid 2013. aastal hakkas selle vastu huvi tundma Setšin. Firma omanikud ütlesid aga, et neil on teisigi huvilisi ning planeerisid samal ajal ka börsile minekut. Kuid nagu juhuslikult algatati 2014. aastal Sistema suuromaniku Vladimir Jevtušenkovi vastu rahapesuprotsess ning miljardär sai vabadusse alles pärast seda, kui Bašneft oli sundkorras riigistatud, avab Saksa leht tagamaid.

Kaks aastat hiljem kuulutas Vene valitsus välja privatiseerimiskava, et täita riigikassat. Nii pandi müüki 50% Bašnefti aktsiatest, millele tekkis üheksa ostuhuvilist. Majandusminister Uljukajev leidis, et riigifirma osalemine selles tehingus pole parim otsus - kuid Setšin jäi peale. Eelmise aasta oktoobris müüdigi 50,1% aktsiatest, väärtusega 4,6 miljardit eurot, Rosneftile. Tehing sai Kremli ja valitsuse heakskiidu.

Kas Uljukajev ka tegelikult tahtis selle tehingu eest saada n-ö preemiat, küsib Die Welt. „Peab olema hull, et kuu aega pärast tehingu heakskiitmist Rosnefti ähvardada. Või pressida Igor Ivanovitš Setšinilt, ühelt riigi kõige mõjukamalt inimeselt, välja kaht miljonit dollarit,“ kommenteeris seda teemat Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohhin. Tema leiab, et Uljukajevi vastu esitatud süüdistused pole tõendatud ega mõistuspärased.

Viimastel aastatel on Venemaal korruptsioonisüüdistusega kohtu alla sattunud veelgi kõrged riigiametnikke: kolm kuberneri, uurimiskomitee töötajaid ja kultuuriministri asetäitja. Seda trendi seletab politoloog Jekaterina Šulman nii: „Mida vähemaks jääb ressursse, seda tihedamaks muutub konkurents.“ Lisaks võis võitlus erinevate valitsusgrupeeringute vahel teravneda ka majanduskriisi ajal, märgib Die Welt ja lisab, et miskipärast pole kellelegi pähe tulnud võtta uurimise alla Setšin või mõni teine Putini ringi kuuluv tegelane.

Kuni 2018. aastani koduarestis istuvat Uljukajevit ähvardab halvimal juhul 15 aastat vabadusekaotust, parimal juhul mõnemiljoniline rahatrahv. Die Welt lisab, et teisipäeval vahendasid Venemaa riigitelevisiooni uudised, et endist ministrit ähvardab „umbes minimaalne“ karistus – mida iganes see ka ei tähenda.