- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,61%6 265,58
- DOW 300,59%44 746,68
- Nasdaq 0,71%20 537,26
- FTSE 1000,53%8 820,86
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,13
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,61%6 265,58
- DOW 300,59%44 746,68
- Nasdaq 0,71%20 537,26
- FTSE 1000,53%8 820,86
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õhumüügist tuli mullu 24 miljonit
Eesti teenis eelmisel aastal ELi kasvuhoonegaaside ühikute müügist üle 23,6 miljoni euro, millest lõviosa paigutas riik keskkonnasäästlikesse projektidesse.
Vähemalt pool enampakkumisel saadud tulust tuleb ELi mängureeglite järgi panustada keskkonnasäästlikesse projektidesse, teatas keskkonnaministeerium. Mullusest tulust läheb suur osa energiatõhususse, ent oma jagu jätkub ka idufirmadele ning sotsiaalkampaania.
Kokku investeerib riik aastatel 2015–2017 laekunud enampakkumistulust ligikaudu 24,5 miljonit eurot avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks, et parandada nende energiatõhusust ja vähendada ülalpidamiskulusid.
Selle raha eest korrastatakse nii lasteaedasid kui ka hoolekandeasutuste hooneid. Projektidega alustati tööd tänavu suvel ning plaanis on lõpetada 2019. aasta lõpuks, märkis keskkonnaministeerium.
Lisaks toetati 2016. aastal idufirmad. Prototroni kiirendi kaudu andis riik tuge ettevõtetele nagu Shipitwise, Hepta Group Energy ning Themo enda prototüüpide edasiarendamisel.
Kvooditulu arvelt sai raha ka Terve Eesti Sihtasutuse loodava kaasamisplatvormi Teomeeter tarkvaraarendus. Selle baasil viiakse näiteks 2018. aastal läbi kliimamuutusi põhjustavate inimkäitumiste vähendamise kampaania.
Toetust said ka mõned väiksemad ettevõtmised nagu näiteks Arengufondi aprillis korraldatud üritus Cleantech Idea Day ja SA KredExi korraldatud üritus Climathon Tallinn, lisas keskkonnaministeerium.
Praegu valmistab ministeerium ette projekti, mis võimaldaks tulu arvelt leida võimalikud koostööpartnerid, kes viiksid arenguriikides läbi kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise projekte.
Euroopa Liidu ühine lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumise süsteem käivitus 2013. aastal ning nelja aastaga on Eesti riik teeninud üle 70 miljonit euro.
Suurem osa tulust jääb siseriiklikuks kasutamiseks, ent osa eraldatakse ka vähem arenenud riikide kliimaalaste tegevuste toetuseks, sest arenguriigid on eriti haavatavad kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes.
Parajasti käivad Euroopa Liidus läbirääkimised ka selle üle, mis kvoodisüsteemist edasi saab. Süsteemist, selle probleemidest ja tulevikust kirjutas Äripäev juuli keskel ilmunud kaaneloos.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele