Märt Belkin • 28. september 2017 • 2 min
Jaga lugu:

Õhumüügist tuli mullu 24 miljonit

Auvere elektrijaama ehitusplats. Eesti Energia jaoks on heitmekvoot oluline kulu.
Auvere elektrijaama ehitusplats. Eesti Energia jaoks on heitmekvoot oluline kulu.  Foto: Äripäeva fotoarhiiv

Eesti teenis eelmisel aastal ELi kasvuhoonegaaside ühikute müügist üle 23,6 miljoni euro, millest lõviosa paigutas riik keskkonnasäästlikesse projektidesse.

Vähemalt pool enampakkumisel saadud tulust tuleb ELi mängureeglite järgi panustada keskkonnasäästlikesse projektidesse, teatas keskkonnaministeerium. Mullusest tulust läheb suur osa energiatõhususse, ent oma jagu jätkub ka idufirmadele ning sotsiaalkampaania.

Kokku investeerib riik aastatel 2015–2017 laekunud enampakkumistulust  ligikaudu 24,5 miljonit eurot avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks, et parandada nende energiatõhusust ja vähendada ülalpidamiskulusid.

Selle raha eest korrastatakse nii lasteaedasid kui ka hoolekandeasutuste hooneid. Projektidega alustati tööd tänavu suvel ning plaanis on lõpetada 2019. aasta lõpuks, märkis keskkonnaministeerium. 

Lisaks toetati 2016. aastal idufirmad. Prototroni kiirendi kaudu andis riik tuge ettevõtetele nagu Shipitwise, Hepta Group Energy ning Themo enda prototüüpide edasiarendamisel.

 

Kvooditulu arvelt sai raha ka Terve Eesti Sihtasutuse loodava kaasamisplatvormi Teomeeter tarkvaraarendus. Selle baasil viiakse näiteks 2018. aastal läbi kliimamuutusi põhjustavate inimkäitumiste vähendamise kampaania.

Toetust said ka mõned väiksemad ettevõtmised nagu näiteks Arengufondi aprillis korraldatud üritus Cleantech Idea Day ja SA KredExi korraldatud üritus Climathon Tallinn, lisas keskkonnaministeerium.

Praegu valmistab ministeerium ette projekti, mis võimaldaks tulu arvelt leida võimalikud koostööpartnerid, kes viiksid arenguriikides läbi kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise projekte.

 Euroopa Liidu ühine lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumise süsteem käivitus 2013. aastal ning nelja aastaga on Eesti riik teeninud üle 70 miljonit euro.

Suurem osa tulust jääb siseriiklikuks kasutamiseks, ent osa eraldatakse ka vähem arenenud riikide kliimaalaste tegevuste toetuseks, sest arenguriigid on eriti haavatavad kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes.

Parajasti käivad Euroopa Liidus läbirääkimised ka selle üle, mis kvoodisüsteemist edasi saab. Süsteemist, selle probleemidest ja tulevikust kirjutas Äripäev juuli keskel ilmunud kaaneloos.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt