Tehingute buum

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 13. oktoober 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehingute buum
Soome ja Rootsi raha teine laine ning eestlaste ülesostmised panid tehinguteturu tänavu kuumama.
„Hetkel on Eestis tõepoolest "tehingute buum“,“ ütles Ellex Raidla tehingute töörühma juht Sven Papp. Advokaadibüroo tehinguturu raport näitab, et tänavu teise kvartali tehingute arv on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 48% kasvanud. Kolmandaid kvartaleid kõrvutades on kasv 38%.
Papp märkis, et osaliselt on see ilmselt tingitud ajastusest. Paljud tehingud said valmis ja viidi lõpule eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses. Kasv ei ole aga esimese üheksa kuu jooksul peatunud: võrreldes esimese kvartaliga oli kolmandas kvartalis kasv 38% ja teise kvartaliga 14%.
Soraineni juhtivpartner Toomas Prangli tõdes, et tehingute maht on Baltimaades ja tegelikult kogu Euroopas tõusutrendis juba mitmendat aastat. Siiski ütles ta, et Eesti väikesel turul on paratamatult kuude kaupa suuri kõikumisi ja see ei tähenda pikemas perioodis nii suurt tehingute arvu kasvu.
Ta ütles, et kui jätta kinnisvaratehingud välja, on sellel aastal ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste turgu mõjutanud regionaalsed tehingud nagu Forum kinode, MTG (TV3 ja teised seotud ettevõtted) ja Novatoursi müük ning Luminori ühinemine. Ta märkis, et mitmel juhul on tehingute katalüsaatoriks suurte rahvusvaheliste kontsernide otsus keskenduda teistele turgudele, mis omakorda on avanud võimaluse teiste strateegiliste investorite turule tulekuks ja erakapitalifondide investeeringuteks.
Suurtehinguid valmistatakse ette
„Arvestades M&A nõustajate praegust töömahtu, peaks tehingute kasvu trend jätkuma ka järgmistes kvartalites,“ ütles Prangli. Nende büroo hinnangul on oodata tehinguid eelkõige tehnoloogia-, infrastruktuuri-, kindlustus- ja energiasektoris. „Kohaliku tehnoloogiasektori atraktiivsus rahvusvahelisel tasemel on tuntav ja paljud õnnestunud idufirmad otsivad uusi kosilasi. Kavandatud infrastruktuuri investeeringud teevad selle turu atraktiivseks uutele tulijatele. Kindlustuses on näha jätkuvat konsolideerimist ning energiasektorit mõjutavad taastuvenergia turuosaliste liikumised,“ selgitas ta.
Prangli lisas, et üheks tehingute kasvu põhjuseks on ka erakapitalifondide aktiivsuse märkimisväärne tõus. „Fondidel on palju rohkem raha investeerimiseks ja pankade antav laenuraha aitab seda veelgi võimendada. Teisest küljest on fondide portfellides palju eelmise majanduskriisi ajal ja järel ostetud ettevõtteid, mis on nüüd 4-8 aastat peale investeeringut küpsed edasimüümiseks.“
Ka omandamisi-ülevõtmisi nõustava Redgate Capitali vanempartner Aare Tammemäe märkis tehingute arvu kasvu põhjusena eeskätt kapitaliturgude suuremat rahastust eelkõige läbi erakapitalifondide, kes tahavad investeerida kasvuettevõtetesse. „See kindlasti hakkab lähiajal mõjutama erinevaid ostutehinguid ja usun, et me kuuleme tulevikus ka rohkem neid uudiseid ka erakapitalifondidest, kes ostavad ennast sisse mõnesse kasvuettevõttesse. See on kindlasti üks trend.“
Lisaks mõjutab Tammemäe sõnul turgu Eesti firmade kasvanud julgus: kas ostetakse ettevõtteid välismaiste omanike käest või laienetakse ise kas Eestis või väljaspool. „See on ka väga positiivne trend, sest see tähendab, et ennast kohe kiiresti mõnele Põhjamaa firmale maha müümise asemel otsitakse kõigepealt eelkõige kasvu. Ja ma usun, et see saab olema kindlasti pikemaajaline trend. Mida rohkem selliseid häid näiteid, seda rohkem selliseid tehinguid tehakse,“ rääkis ta ja lisas, et kõige tuntum eeskuju on Tallinki Silja Line'i ost.
Elisa jõudis sel kevadel Starmani ning Santa Monica Networks ostuni. Pildil suruvad kätt Elisa Eesti juht Sami Seppänen ja Santa Monica Networks Grupi juht Margus Vaino.Foto: Andres Haabu
Jagub kasvusoovi ja raha
Majanduses läheb hästi siis, kui välisturgudel on kõik hästi, kuna Eesti sõltub ikkagi peamiselt ekspordituludest. See tähendab, et ollakse optimistlikumad ja rohkem altid kasvama ja kasvuks on loomulikult kaks võimalust: kas orgaaniline kasv või ülevõtmine. Tänu sellele tehakse tõenäoliselt majanduskasvu tingimustes rohkem tehinguid.
Ilmselt on ka ostjad valmis maksma müüjate oodatud hinda. Kui on kriisi aeg, soovivad müüjad endiselt kõrget hinda saada ja ostjad ei soovi eriti kõrget hinda maksta. Aga kui on majanduses positiivsed ajad, on hinnakäärid müüjate-ostjate vahel väiksemad. See annab aluse ülevõtmistehinguteks. Mina näen praegu igal juhul sama trendi jätkumas. Erinevad tehingud on erinevates läbirääkimisfaasides. Kõik ei õnnestu kindlasti, aga aktiivsus on kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Tehingutele aitab kaasa ka rahastus. Pangad on huvitatud tugevate ettevõtete finantseerimisest, kui nad lähevad ostma kas konkurente või teistel turgudel olevaid ettevõtteid, pluss kapitaliturgudel on praegu rohkem raha. Ehk siis tänu erakapitalifondidele ja pensionifondide tugevnemisele ning deposiitide kasvule on inimestel ja fondidel rohkem raha tekkinud, mida nad on valmis ka finantseerima ja investeerima ülevõtmistehingutesse.
Aare Tammemäe,
omandamisi-ülevõtmisi nõustava Redgate Capitali vanempartner
Soomele ja Rootsile taas atraktiivne
Aare Tammemäe rääkis, et Redgate Capitalis näevad nad Soome ja Rootsi investorite huvi teise laine teket Eesti vastu. Ta meenutas, et esimene tõsisem laine oli 90ndate keskel, kui erastati paljud Eesti tänaseks tuntud ettevõtted, näiteks Saku õlletehas.
Praegu on huvilisi Põhjamaadest, eelkõige Soomest ja Rootsist. „Huvi ei ole mitte ainult allhanke-ettevõtete vastu, nagu võiks arvata. Tegelikult tuntakse huvi erakapitali poole pealt, et siia investeerida. Eelkõige nendesse ettevõtetesse, millel on oma kasvulugu ka väljaspool Eestit.“ Ta lisas, et ka strateegilised investorid on uuesti Eestit vaatamas. Huvi tuntakse IT-, tehnoloogia- ja finantssektori kasvuettevõtete vastu, kes on suutelised veelgi laienema.
Ka Sven Papp märkis, et Eesti vastu tuntakse enamjaolt huvi Skandinaaviast. „Eelkõige Skandinaavia erakapitalifondid. Infrastruktuuriettevõtete vastu tunnevad aga huvi ka Euroopa ja maailma suuremad erakapitalifondid.“
USAst võib tulla langus
Papp tõdes, et tehingute buumi kõrval tuleb aga vaadata kaugemale, sest trendid algavad tihtipeale Ameerika Ühendriikidest ja jõuavad läbi Euroopa ja Skandinaavia lõpuks ka Eestisse. „Investoreid on teinud ärevaks asjaolu, et globaalsel tehinguturul on kolmandas kvartalis oluline langus,“ ütles ta.
Papi sõnul tehti 2015. aasta neljandas kvartalis maailmas ligikaudu 1,2 triljoni dollari väärtuses, 2016. aasta neljandas kvartalis umbes ühe triljoni dollari väärtuses. Tänavu kolmandas kvartalis tehti tehinguid aga vähem kui 700 miljardi dollari eest.
„Loodame, et tegemist on ka globaalselt lihtsalt tavapärase volatiilsusega ning Eesti "buum" jätkub. Hetkel ei ole lähitulevikku silmas pidades selles põhjust kahelda, sest lisaks avaldatud tehingutele on ettevalmistamisel veel hulga mitte veel avalikustatud tehinguid, millest nii mõnedki on Eesti mõistes väga suured tehingud,“ ütles Papp siiski.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum