Valimispalavikus ka Austria ja Saksamaa

Austrias on oodata nihet paremale ning tänaste valimiste tõenäoliseks võitjaks peetakse konservatiivset Rahvaparteid (ÖVP), mille juht ning Austria tõenäoline järgmine kantsler Sebastian Kurz on vaid 31 aastat vana, edastas BBC. Seega saaks praegusest välisministrist edu korral Euroopa noorim liider.

Seni juhtisid ühes Rahvaparteiga moodustatud koalitsiooni sotsiaaldemokraadid, kes nüüd peavad teise koha pärast teravat võitlust ultrarahvusliku Vabadusparteiga (FPÖ). Immigratsioonivastane erakond oli detsembris väga lähedal presidenditoolile, ent neil tuli napilt alla vanduda roheliste kandidaadile Alexander van der Bellenile.

Koalitsioon aga murenes, kuna Kurz teatas, et ei suuda enam sotsiaaldemokraatidega ühes koalitsioonis olla, mis viiski erakorraliste valimisteni. Kurzi käe all on suhteliselt leebest paremtsentristlikust erakonnast saanud palju karmima käe poliitika ajaja – erakond lubab kinni panna rändeteed Euroopasse, panna pagulastele makstavatele toetustele väga madal piir ning lõpetada toetuste maksmine muudele sisseärändajatele, kui nad on Austrias elanud vähem kui viis aastat.

Ränne ja rahvuslus on Austria valimistel ülioluline teema ning analüütikud ennustasid valimiste eel, et edu saadab just ÖVPd ning FPÖd. Peetakse ka tõenäoliseks, et vasaktsentristidel tuleb jääda opositsiooni ning koalitsiooni teevadki just kaks konservatiivset erakonda. Asekantsleriks saaks sel juhul Vabaduspartei liider Heinz-Christian Strache.

Esimesed tulemused viitavad, et asi nii lähebki: õhtuste prognooside järgi võitis valimised 30,5 protsendiga ÖVP, FPÖ jäi 26,8 protsendiga teisele kohale ning sotsiaaldemokraatide saagiks jääb vaid 26,2 protsenti ning kolmas koht, vahendas Politico seisu umbes kell 18 õhtul.

Muide, sellega Austrias valimised täna ei piirdu – mägises Tirooli piirkonnas käib nimelt rahvahääletus, et otsustada, kas piirkonna pealinn Innsbruck kandideerib 2026. aasta taliolumpiamängude korraldajalinnaks või mitte, vahendas valimisvaatluse portaal Europe Elects. Tiroolimaa on taliolümpiat võõrustanud juba kaks korda, aastatel 1964 ja 1976.

Valimiskastide juurde on täna asja ka sakslastel, nimelt peab kohalikke valimisi riigi loodeosas asuv Alam-Saksi liidumaa, mis on rahvaarvu poolest Saksamaa neljas liidumaa. Hääletada saab seal kokku 6,1 miljonit inimest, nii et valijaid on umbes kuus korda rohkem kui Eesti kohalikel valimistel.

Alam-Saksimaa valimised toimuvad täpselt kolm nädalat pärast üleriigilisi parlamendivalimisi, kus kristlikud demokraadid võtsid küll võidu, ent said äärmuskonservatiivide käest siiski korraliku löögi. Nüüd astuvad kristlike demokraatide (CDU) liider kantsler Angela Merkel ning tema põhirivaal, sotsiaaldemokraatiku erakonna (SPD) juht Martin Schulz taas valimistulle.

Ehkki valimised on kohalikud, ulatub nende mõju Alam-Saksimaast märksa kaugemale, märkis Politico. Merkeli jaoks näitab see, kui raske saab olla valitseda ning juhtida tõenäoliselt moodustatavat nn Jamaica koalitsiooni, kuhu kuuluksid lisaks kristlikele demokraatidele veel rohelised ning liberaalsed Vabad Demokraadid (FDP). Koalitsioonikõnelused on plaanitud algama kolm päeva pärast Alam-Saksi valimised.

Euroopa Parlamendi spiikritooli sotsiaaldemokraatide juhikoha kasuks jätnud Schulz saab aga tänastel valimistel teada, mis on tema tulevik poliitikas.

Alam-Saksimaa on juba pikka aega olnud n-ö kaalukeele-liidumaa, kus ühest liidrit ei ole. CDU on senist koalitsiooni juhtinud SPD-l väga tihedalt kannul ning viimastes küsitlustes on parteid sisuliselt võrdsed. Eriti etteennustamatuks teevad tulemuse mitmed skandaalid, sealhulgas jätkuv Volkswageni heitmeandmete võltsimise küsimus. Volkswageni peakorter on Alam-Saksimaal ning autotootja on piirkonnas väga suur tööandja.

Kohalik poliitika on liidumaal nii peenelt paigas, et vaid ühe parlamendisaadiku otsus parteisid vahetada – roheline Elke Twesten otsustas kohaliku koalitsiooni väiksema erakonna jätta üleriigiliselt võimul oleva CDU kasuks – tõi kaasa sotsiaaldemokraatide ja roheliste võimuliidu lagunemise ning ette tuli võtta kohalikud valimised.

Esialgsed tulemused viitavad, et liidripositsioonil on siiski sotsiaaldemokraadid. Ringhäälingute liit ARD prognoosis kell 19 õhtul, et SPD võtab Alam-Saksi valimistelt 37,5 protsendi häältega võidu. Kristlike demokraatide saagiks jääks 35 protsenti.

Eelmised valimised 2013. aastal võitis CDU, kes sai 36 protsenti häältest, sotsiaaldemokraadid jäid 32,6 protsenti häältest. Kristlikel demokraatidel jäi siiski täpselt üks koht enamusest puudu, mis aitas võimu võtta SPD ning roheliste koalitsioonil.

Lisaks Merkelile signaali andmisele on Alam-Saksi valimistel valitsuse edukusele ka konkreetne mõju. Nimelt on koalitsiooni jaoks seni probleem parlamendi 69 liikmega ülemkoda, kuhu kuuluvad liidumaade esindajad. Alamkojas oleks Jamaica partneritel küll hääled koos, ent ülemkojas mitte. Et olulisemaid seadusi vastu võtta, on aga vaja ka nende nõusolekut.

Praegu oleks CDU-l, FDP-l ja rohelistel ülemkojas kokku 27 häält, samas kui sotsiaaldemokraatidel ning padusotsialistlikul Vasakparteil on kohti 42, kuna nad on võimul rohkemas hulgas liidumaades. Siin tulebki mängu Alam-Saksimaa: kui kristlikel demokraatidel õnnestub seal võimule tõusta, oleks Jamaica koalitsioonil ülemkojas 33 häält. Enamusest jääb küll puudu, ent selleni jõudmine oleks Merkelile väga palju lihtsam – tal tuleks enda algatusi toetama veenda vaid üks SPD võimu all olev osariik.