Rahapoliitilist otsust oodates

Euroala inflatsioon oli septembris 1,5 protsenti ehk sama palju kui augustis, näitavad Eurostati täpsustatud andmed. Võrreldes septembri viimasel päeval avaldatud esialgse hinnanguga tegelik näitaja ei muutnud.

Inflatsioon jääb maha Euroopa Keskpanga sihist, milleks on tarbijahindade kasv tasemel, mis jääb 2 protsendi lähedale, ent sellest pisut allapoole.

EKP asepresident Vitor Constancio ütles pühapäeval Washingtonis, et majanduskasvu jätkuva taastumise toel hakkab ka inflatsioon ülespoole liikuma. Samas on praeguses majandusolukorras ka üllatavaid elemente.

„Ilmne lõhe ühelt poolt tugeva majandusaktiivsuse, ent teiselt poolt madala inflatsiooni ja palgakasvu vahel on üks praeguse taastumisperioodi väljapaistvamaid omadusi,“ märkis ta.

Eestis ja mujal Baltikumis seda muret mõistagi ei ole ning palgakasv on meie piirkonnas ülikiire. Silma paistame me ka kogu Euroopa Liidus. Nimelt ulatus kogu ühenduses septembris inflatsioon 1,8 protsendini, mis on 0,1 punkti võrra enam kui augustis.

Leedus ulatus aga inflatsioon 4,6 protsendini, Eestis 3,9 protsendini ning Lätis oli hinnakasv 3 protsenti. Baltimaad olid selles järjekorras ka kogu Euroopa Liidu kõige võimsama inflatsiooniga riigid.

Tabeli teise äärmusesse jäävad Küpros ja Iirimaa, kus inflatsioon ulatus vastavalt 0,1 ja 0,2 protsendini. ELi ja ühtlasi ka euroala suurima majandusega riigi Saksamaa inflatsioon oli nii septembris kui augustis 1,8 protsendi juures.

Eelmise aastaga võrreldes on Saksamaa inflatsioon siiski tublisti hoogu juurde saanud. ZEW majandusinstituut märkis täna avaldatud ülevaates, et inflatsioonilt oodatakse ka edasist kiirenemist ning see on positiivne signaal, mis viitab ka Saksamaa majanduse arengule.

Hinnasurve muudab tõenäolisemaks ka selle, et Euroopa Keskpank otsustab enda ülilõtva rahapoliitikat karmimaks tõmmata, viitas ZEWi president Achim Wambach.

Nimelt tuleb EKP nõukogul 26. oktoobril otsustada, mida ette võtta ulatusliku tugiostude programmiga. Keskpanga president Mario Draghi hoiatas reedel, et kavaga tuleb jätkata, kuna inflatsioon pole veel piisavalt tõusnud.

Üldiselt ootavad investorid, et EKP otsustab ostude ajahorisonti pikendada, ent vähendada igakuiste ostude mahtu. Sellist varianti peavad Reutersi teatel tõenäoliseks ka asjaga kursis olevad allikad.

Novembris tuleb intressiotsus teha ka Ühendkuningriigi rahapoliitikat juhtival Inglise Pangal. Septembris oli Suurbritannia inflatsioon 3 protsenti, mis on enam kui viie aasta rekord. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid enam-vähem sama suurt hinnakasvu.

Suurbritannia kõrge inflatsiooni taga on peaasjalikult pärast Brexiti-rahvahääletust tugevalt kukkunud naela kurss. See pitsitab kodumajapidamiste sissetulekuid ja eratarbimist ning pidurdab majanduskasvu. Palgakasv pole püsinud elukalliduse tõusuga samas tempos.

Siiski teatas Inglise Pank septembris, et kavatseb baasintressimäärasid lähikuudel tõsta, kui majandus ning hinnasurve tugevnemist jätkavad. Valuutafirma XTB juhtiv turuanalüütik David Cheetham ütles Reutersile, et värsked andmed tähendavad seda, et intressimäärade tõus on sisuliselt kindel.

Enamik Reutersi küsitletud ökonomiste arvab, et Briti keskpank tõstab intresse juba järgmisel rahapoliitilisel istungil, mis peetakse 2. novembril. Enamik ökonomiste usub samas, et praegu tegutsemine oleks viga.

Inglise Panga äsja ametisse astunud asepresident Dave Ramsden on aga keskpanga otsustajate enamusega eri meelt ning ütles, et tema pole veel valmis intressimäärade tõstmist toetama. Ta viitas, et tööhõive on küll tõusnud, ent tugeva inflatsiooni mõju pole veel palkadeni jõudnud.

Keskpanga president Mark Carney on aga siiski seisukohal, et keskpank peab leidma tasakaalu. Ühest küljest tuleks küll toetada töökohtade loomist ja kasvu, ent samas tuleb tegeleda inflatsiooniga, mis on keskpanga sihist kõvasti kõrgem. Ka Inglise Panga eesmärk on hoida näitaja 2 protsendi kandis.

Ühendkuningriigi inflatsiooni teeb huvitavaks see, et see on suuresti nii-öelda imporditud. Näiteks teatas esmaspäeval suur mööblimüüja IKEA; et on tõstnud Suurbritannias hindu 3 protsenti, et naela langust tasa teha. Alates brittide rahvahääletusel tehtud otsusest Euroopa Liidust lahkuda on nael valuutakorvi suhtes langenud umbes 12 protsenti.