Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandjad kindlustavad rohkem tööõnnetuste vastu
Tööandjad on järjest rohkem huvitatud töötaja kindlustamisest.Foto: Andras Kralla
Tööinspektsiooni andmetel on aasta esimese seitsme kuuga Eestis registreeritud ligi 3000 tööõnnetust. Neist enamik lõppes töötajale kergete vigastustega. Kuid ligi 700 töötajat on sattunud töökohal raskesse õnnetusse.
„SEB Elukindlustuse üheksa kuu statistika näitab, et eraisikute kindlustusjuhtumistest on üle 10% on seotud tööõnnetustega ja enamik neist lõpeb töötajale kergemate vigastuste ja ajutise töövõimetusega, kus töötaja on töölt eemal keskmiselt 40–50 päeva,“ ütles SEB Elukindlustuse juhtIndrek Holst.
Inimesed on tema sõnul üha teadlikumad ning julgevad tööõnnetuse kahjuhüvitisise saamiseks tööandja poole pöörduda. „Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on õigus nõuda töövigastusest tingitud lisakulutuste hüvitamist. See on pannud paljud ettevõtted mõtlema oma töötajatele ja potentsiaalsele riskile sattuda tööõnnetusse, samuti summadele, mis nendel puhkudel tuleb töötajale kompenseerida,“ sõnas Holst. Tema sõnul võivad tööandja kulud seoses töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitamisega küündida isegi kümnetesse tuhandetesse.
Tööõnnetuste sagedasemad põhjused on kukkumine, libastumine, komistamine, eseme alla või vahele jäämine, raskuste tõstmine, ja seda mitte üksnes ehitussektoris, vaid väga erinevates ettevõtluse valdkondades, loetles Holst.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.