Haigutav tühjus: tööjõuprobleemile ei leita lahendust

07. november 2017, 06:00
Tööjõupuudus on Eestis üha kasvav probleem
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171107/NEWS/171109842/AR/0/tööjõud.jpg
Ainult tellijale

Tööjõupuudus on Eestis tohutu probleem - teises kvartalis oli 12 000 täitmata töökohta. Probleem muutub aga üha suuremaks, sest elanikkond vananeb ja nii väheneb tööealiste hulk iga aastaga 8000–10 000 inimese võrra.

Probleemi tunnistavad nii riigikogu opositsiooni- kui koalitsioonierakonnad, öeldes, et see on oluline ettevõtjaid mõjutav probleem. Kuigi Eesti Tööandjate Keskliit on teinud ettepanekud, kuidas sotsiaalmaksu muudatustega olukorda parandada, jäävad poliitilised leerid probleemi lahenduse osas eri seisukohale.

Kõige rohkem on tööjõust puudus töötlevas tööstuses ning kaubanduses. "Kui võrrelda vabade töökohtade osakaalu hõivatud positsioonidega, on suurim tööjõupõud majutuses ja toitlustuses ning haldustegevuses,“ nentis Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron Äripäeva raadio saates „Poliitikute töölaud“.

Näevad eri põhjusi

Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed, opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerd ning valitsusparteisse, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kalvi Kõva, nõustuvad, et probleem on, kuid kumbki näeb sellel erinevaid tekkepõhjusi.

„Tööhõive on rekordkõrge, tööpuudus madal, ettevõtjatele on probleemiks töökäte puudus, eriti kvalifitseeritud töötaja leidmine,“ tõdes Sõerd. Temaga nõustub ka Kõva: „See on suurenev probleem - see aasta läheb esimest korda tööjõuturult välja rohkem kui juurde tuleb.“

Probleemi peapõhjustena näeb Kõva demograafilisi arenguid, eelkõige vananevat tööealist elanikkonda. „Seda enam tuleb mõelda, kuidas kasvatada sündivad lapsed tublideks töömeesteks – lastel peab olema hea lapsepõlv, hea huviharidusbaas ning lisaks tuleks välja arendada korralik kutseharidusvõrk,“ arvas Kõva. „Teiseks suureks probleemiks on väljaränne,“ lisas ta.

Sõerd näeb aga tööjõupuuduse peamise põhjusena liiga kõrget maksukoormust, mida leevendades oleks Eesti atraktiivsem ka välisinvestoritele. „Praegu on tööjõu kulu ettevõtjate toodangu omahinnas liiga kõrge,“ tõdes Sõerd.

Sotsiaalmaksu põrand kui abinõu

Üks tööandjate ettepanekutest on sotsiaalmaksu kuumäära miinimumi vähendamine poole võrra. „Meil on 20 000 sellist töötajat, kes saavad palka alla kuumäära, kuid sotsiaalmaksu arvestatakse ikkagi kuumääralt,“ kirjeldas Aron olukorda. „Seega on osalise koormusega tööjõu maksu koormus kõrgem kui teistel ja nende palkamine on tööandja jaoks seetõttu raskem,“ selgitas Aron.

Ta lisas, et tööealise elanikkonna vähenedes tuleks teha kõik selleks, et need, kes suudavad töötada, teeks seda kas või osalise koormusega. Kaasa arvatud vanurid ja mitteõppivad noored. „Praegune kuumäära süsteem lihtsalt takistab palkamast selliseid inimesi, kelle tööjõu maksu koormus on tööandja jaoks suurem kui täistööajaga töötava inimese puhul.“

Sõerdi hinnangul on igasugused ettepanekud, mis puudutavad maksude vähendamist, aga igati teretulnud.

Tema hinnangul on kogu tööandjate pakett hästi sümpaatne, eriti kontekstis, kus üldine maksukoormus on tõstetud liiga kõrgele, täpsemalt 34 protsendile. „Siit annaks ikka kõvasti alla tulla ning esimene koht, kus seda teha saab, on tööjõumaksud,“ oli opositsioonipoliitik veendunud, et muudatus looks võrdsust osalise tööaja ja täistööajaga töötavate töötajate vahel. Ta lisas, et see aitaks luua õiglust olukorras, kus teatud osa tööjõust tulumaksuvaba miinimumi ära kaotamisega juba niigi diskrimineeritakse.

Kõva selle kriitikaga ei nõustu. „Ei ole nii, et kui tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ära jääks, oleks tööturuga kõik hästi,“ sõnas sotside esindaja.

Mis puudutab tööandjate ettepanekut, siis selle vastu Kõva ei vaidle. „Tõesti, nooremad ja eakad peaksid tulema tööle, sellega oleme nõus, kuid näeme riskina ümbrikupalkade teket,“ osutas ta negatiivsele. Sõerdi sõnul aga soodustab ümbrikupalkasid märksa rohkem valitsuse elluviidav reform, millega I pensionisammas seotakse makstud palgast lahti.

Tööjõupuuduse lahendusena näeb Kõva paindlikku pensinoiiga ning emapalga süsteemi juba tehtud muudatusi. „Oleme motiveerinud naisi põhitöö ehk lapse kasvatamise kõrvalt tööle tulema, samuti motiveerib tööle tulema see, et ühist tuludeklaratsiooni ei saa teha,“ märkis ta. „Sotsiaaldemokraadina rõhutaksin aga ka paindliku pensioniea vajalikkust – peame aru saama, et tervelt elatud aastate hulk pidevalt kasvab,“ leidis Kõva.

Põrandale lisaks ka lagi

Aivar Sõerd (vasakult), Raul Aron ja Kalvi Kõva Äripäeva raadiostuudios.

Sotsiaalmaksu põrandale lisaks peab Tööandjate Keskliit vajalikuks ka sotsiaalmaksu lage ehk maksu piiramist ülaltpoolt. „Meie ettepanek on kehtestada lagi kolme keskmise palga tasemele,“ kinnitas Aron.

„Meetme eesmärk oleks teha Eesti tööandjad ja Eestis töötamine atraktiivsemaks kõrgkvalifitseeritud tööjõule ning hoida kohalikud talendid kodumaal,“ selgitas Aron. Tema sõnul on Eesti palgatase jõudmas rikkamate riikide tasemele ning seeõttu konkureerime talentide nimel globaalselt. Selleks, et talente palgata ja Eestisse kutsuda, on vaja maksusüsteemi reforme.

Kõva sellest tööandjate ettepanekust ei vaimustu. „See on nüüd küll asi, mis meie põhimõtetega kuidagi kokku ei lähe – pension on sotsiaalmaksu osa ning ma ei saa aru, miks ettevõtted tahavad, et nende kõrgepalgalistel töötajatel oleks tulevikus väiksem pension,“ lausus ta. „Mida rohkem panustad sotsiaalmaksuga, seda suurem on pension. Samamoodi on meil isikust lahti seotud solidaarne ravikindlustus, kus eaka või õpilase eest maksab kõrgelt teeniv inimene – kui seda süsteemi lõhkuda tahetakse, siis sotsid sellega ei nõustu.“

Sõerd aga oli tööandjate ettepanekuga päri ning viitas taas tulumaksuvaba miinimumi kadumisele rohkem teenivate inimeste puhul. „Neilt võetakse ära ka võimalus, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb, seega sotsiaalmaksu lagi lisaks õiglust ja tasakaalustaks seda,“ oli Sõerd veendunud.

Kõva sõnul pole miinimumi kaotamine probleem ning sellele ei tohiks rõhuda. „Meil on palgavaesus, meie inimesed loovad väärtust, aga ei tule oma palgaga välja,“ põhjendas ta tulumaksureformi vajalikkust.

Sõerdi hinnangul lööb tulumaksu vaba miinimumi kaotamine peagi ka kõrgema kvalifikatsiooniga töötajid, kes jõuavad samuti varsti 2100eurose bruto kuupalgani, kust miinimum kaob.

Samuti ei tohiks tema sõnul kõrgemapalgalisi halvemasse seisu panna, sest nemad on töökohtade loomise eelduseks. „Üks kõrgelt kvalifitseeritud töökoht loob 2,5 madalamat töökohta, IKTs loob aga üks töökoht sageli 5 madalama palgaga töökohta,“ selgitas ta vajadust tööjõumakse vähendada ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puhul.

Töötaja vastutus

Veel soovivad tööandjad suurendada töötajate teadlikkust tööjõumaksudest. Selleks on laual ettepanek, et sotsiaalmaks kajastuks brutopalgas – netopalk ja palgafond jääksid seejuures samaks. „Brutopalgas suurema sotsiaalmaksu osa näitamine suurendaks töötaja teadlikkust, et mis see maksukoormus ikkagi on,“ oli Aron veendunud. „Nii tunnetab töötaja, et tema panustab ka,“ sekundseeris talle Sõerd.

Samuti oleks muudatus Sõerdi meelest hea rahvusvaheliste investorite siiameelitamist silmas pidades. „Kui praegu on sotsiaalmaksu kohustus tööandjal, siis see looks hoopis uue olukorra ning teiste riikide võrdluses paraneks meie olukord märgatavalt,“ arvas Sõerd. „Investor, kes Eestisse tuleb, vaatab, kui suur on tööandja maksukoormus, kui see koormus on muudetud, muutub statistika selgemaks ja õigemaks.“

Kõva sõnul on tegemist muudatusettepanekuga, mis vääriks kaalumist juhul, kui tööandjad ja töövõtjad suudavad selles omavahel kokku leppida.

Aron tunnustas aga seda, et tööjõupuuduse leevendamiseks astutud sammudest on tehtud tervisekulude erisoodustusmaksu alt vabastamine - sealhulgas kuuluvad vabastuse alla nüüd ka töötajate sportimis- ja taastusravikulud.

Kalvi Kõva.

Kui palju peaks riik sekkuma?

Selles, kas töötaja vastutuse tõustes võiks efektiivsust taganttõukava konkurentsi huvides võimaldada inimestel ka ise otsustada, kuhu sotsiaalmaks paigutada, lähevad poliitikute arvamused lahku.

Äripäev pakkus poliitikutele välja idee, et nii tervise- kui muu kindlustuse pakkujaid võiks haigekassa asemel olla turul mitu. Konkurents suurendaks efektiivsust, sest inimesele jääks valik, kas ja kui palju ning kelle juurde sotsiaalmaksuraha viia.

„Oi-oi-oi, Rõuge pritsimees Kalvi Kõva suudab tulekahju puhkedes oma maja küll ära kustutada, aga tema naabrinaine kõrvaltänavas ei pruugi seda voolikut omada,“ laitis Kõva ideed. „Seetõttu on üle keskmise teeniv Kalvi Kõva nõus natuke rohkem makse maksma, et ka need, kes lisandväärtust vähem loovad, saaksid oma maja kustutatud ega koputaks kogu aeg tema uksele.“

Mis puudutab ravikindlustust, siis palub Kõva jumalat, et temaga ei juhtuks midagi, mis sunnib teda kogu tervishoidu panustatud raha ära tarvitama ning ühel hetkel tõdema, et rohkem teda ei kindlustata: „Tänane solidaarsuspõhine süsteem on selle poolest hea, et ei pane seepärast muretsema.“

Sõerdi hinnangul ei seisne õhukese ja jämeda riigi debatt ainult päästeameti ja tuletõrje olemasolus. „Keegi ei ütle, et läheme neid teenuseid kärpima, vaid pigem on asi selles, et praegune koalitsioon matab üürimajade projekti 37 miljonit eurot maksumaksja raha ning see on vaid üks näide ebaotstarbekast raha kulutamisest,“ rääkis endine rahandusminister. „Maksukoormus on vaja allapoole saada, 32-33 protsendi tasemele,“ rõhutas Sõerd.

Sõerdi arvates võiks arutleda ka tervisesamba loomist, et inimesel oleks rohkem võimalusi ise otsustada. Kõva sõnul seisavad sotsid aga sellele seni vastu, kuni see hakkab lõhkuma praegust süsteemi. „Meil kõigil võib sündida haige laps, me ei pruugi mis iganes kindlustusega suuta neid asju korvata – seega on tänane süsteem väga õiglane ja toimib hästi.“

Aroni sõnul on hästi toimivast tervishoiusüsteemist asi kaugel. „Tänane süsteem ei ole jätkusuutlik, kolmandat aastat on haigekassa eelarve 20-30 miljoni euroga miinuses, tööealine elanikkond väheneb ning maksumaksjaid juurde ei tule.“

Ka Sõerdi sõnul tekib tänase süsteemi rahastamisega probleeme kohe, kui maksutulu kasv aeglustub. „Praegu te naudite majanduskasvu ja jagate kõik laiali, aga mis te teete siis, kui tekib miinuskasv,“ küsis Sõerd Kõvalt ja lisas, et ümberjagamine ei taga jätkusuutlikkust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. November 2017, 11:57

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing