Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallink Silja meelelahutajad jäid ilma töötasuta

    Vähemalt 70 Tallink Silja laevadel töötanud meelelahutajat jäi ilma palgata või sai vaid osa kokkulepitust. Ainuüksi eelmisel aastal jäeti tasumata vähemalt 1,9 miljoni Rootsi krooni (umbes 200 000 euro) eest arveid, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Nyheter.

    Laevandusettevõtte koostöö meelelahutusüritusi korraldava äriühinguga algas neli aastat tagasi, kuid juba siis pidi Tallink Silja juhtkond olema nende töömeetoditest teadlik, kirjutab väljaanne.
    Laevaartiste ja lavatöölisi värvanud ettevõtete taga on Michael Silfverskiöld ja Jonas Wakman. Silfverskiöldi nimi on varasemast tuttav mitmest pankrottide, piletipettuste ja tasumata palkadega seotud äriühingust. Wakman on olnud 12 ettevõtte juhatuses. Neist kaheksa on läinud pankrotti.
    Vaatamata ettevõtjate minevikule sõlmis laevandushiid 2013. aastal lepingu nende äriühinguga Event on Europe. 2015. aastal kirjutati alla leping uue ettevõttega Event Cruises, mida tegelikult juhivad samuti Wakman ja Silfverskiöld. Leping kehtis tänavu aprillini.
    DN-ile teadaolevalt hakkasid Tallink Silja juhid varsti pärast koostöö algust 2013. aastal saama ettevõtte Event on Europe värvatutelt tasumata arvete pärast kaebusi. Siiski otsustas mainekas laevandushiid jätkata koostööd veel neli aastat.
    Rootsi väljaanne suhtles üle kümne Tallink Silja laevadel töötanud inimesega. Materjalide põhjal, millega DN-il oli võimalus tutvuda, on ainuüksi 2016. aasta eest vähemalt 70 töötajal saamata kokku 1,9 miljonit Rootsi krooni. Samal aastal oli Tallink Silja enda pressiteadete järgi nende puhaskasum enam kui 44 miljonit eurot ning reisijate hulk rekordiline.
    Töötajal saamata 150 000 Rootsi krooni
    Mitu töötajat ütles, et tasumata arved on nende toimetulekut tugevasti mõjutanud. Ühel anonüümseks jääda soovinud töötajal, kes töötas 2013. aastal Tallink Siljas laevadel Serenade ja Symphony, on saamata 150 000 krooni. Ta on korduvalt pöördunud Tallink Silja juhtide poole, kuid pole vastust saanud. Toimetulemiseks oli ta sunnitud võtma pangalaenu.
    Selle aasta alguses koostöö Tallink Silja ja ettevõtte Event Cruises vahel jätkus. Selleks ajaks oli umbes 70 töötajat koondunud ja pöördunud laevandusettevõtte juhtkonna poole, et nõuda maksmata arvete hüvitamist. Seepeale tulid koostööpartnerid välja uue ideega: tasuda võlad maksumaksja rahaga.
    Inetu petuskeem
    Mõte seisnes selles, et need, kelle arved olid jäänud tasumata, võetaks ettevõttesse Event Cruises tööle ning võlad registreeritaks väljamaksmata palgana. Seejärel lastaks äriühingul pankrotti minna. Nii saanuks palgatud personal tasumata jäänud maksete hüvituseks maksudest rahastatud palgagarantii. Ettepanek esitati kohtumisel Tallink Silja tegevdirektori Marcus Risbergi ja meelelahutuse eest vastutava juhiga. 
    Umbes kolmkümmend töötasu nõudjat kinnitab, et neile pakuti palgagarantiid. Ükski DN-iga suhelnuist ei võtnud ettepanekut vastu. 
    Eelkirjeldatud sündmuste toimumist kinnitab mitu asjaga seotud isikut, sh Jonas Wakman ja Tallink Silja tegevdirektor.
    Laevafirma juhid kiitsid plaani heaks
    Firmasid Event on Europe ja Event Cruises esindab paberil kaks isikut, kellel näib ettevõtetega lähem seos puuduvat. Üks neist on korduvalt olnud vangis, muu hulgas röövimise ja kohtuasjas ähvardamise eest. Ta on süüdi mõistetud ka narkokuriteos ja varastatud asjade varjamises. Kõik, kellega DN suhtles, sh Marcus Risberg, kinnitavad, et firmasid juhivad tegelikult Silfverskiöld ja Wakman.
    Jonas Wakman on olnud ettevõtete Event Cruises ja Event on Europe juhatuses. Siiski väidab ta, et ei osalenud ettevõtete töös ega juhtinud neid. Tema sõnutsi aitas ta üksnes Michael Silfverskiöldi, kui äriühingul Event Cruises eelmisel aastal majandusraskused tekkisid.
    Jonas Wakmani väitel arutati palgagarantii-ideed Marcus Risbergi ja laevandusettevõtte veel ühe juhiga, enne kui see töötajatele esitati. „Seal polnud midagi iseäralikku, mina arvasin, et nii võib teha küll. Rääkisin Marcus Risbergi ja vastutava juhiga ja nemad leidsid samuti, et see on hea idee. Kui mõistsime, et see pole okei, ei läinud me sellega edasi,“ rääkis ta.
    Marcus Risberg nimetab Jonas Wakmani selgitust palgagarantii kohta pööraseks. Ta kinnitab, et ettepanek, mida ta nimetab idiootlikuks ja arulagedaks, tuli kohtumisel üles. Tema sõnutsi ütles ta kohe, et see on ebaseaduslik, ja lõpetas kohtumise. Veel väidab ta, et enne aprilli ei teadnud ta saamata tasude ega töötajatele palgagarantii pakkumise kohta.
    „Tallink Silja palub juhtunu pärast vabandust. Koostöö ettevõttega Event Cruises lõpetati kohe, kui juhtunust teada saadi. Me ei saa võtta vastutust millegi eest, mida teine ettevõte on otsustanud teha,“ ütleb Marcus Risberg.
    Kuna Tallink Silja oli siiski otsustanud selle äriühingu poole pöörduda, tekib küsimus, kas see ei pane ettevõttele vastutust? „Kindlasti on põhjust üle vaadata mõned meie eksimused. Kuid tahan toonitada, et puht juriidiliselt võttes pole Tallink Silja palgata jäänud töötajatele võlgu,“ ütles Risberg.
    DN võttis ühendust Michael Silfverskiöldiga, kes keeldus kommentaaridest, öeldes, et teda on sunnitud vaikima ning ta ei saa juhtunust rääkida.
    Marcus Risberg asus Tallink Silja tegevdirektoriks 2015. aastal.
    Nahaalne pettus Tallinki laevadel
    Äripäev kirjutas kaks aastat tagasi, kuidas kurikuulsad skeemimeistrid Raivo Paala ja Teet Raatsin imesid end oma äridega Tallinki laevadel töötanud fotograafide külge tööjõurenditeenuse osutajatena ja jätsid maksmata tööjõumaksud.
    Skeemiks kasutati ära börsifirma Tallinki laevadele aastaid turistide pildistamise teenust osutanud ettevõtteid. Juba alates 2007. aastast kuni möödunud kuu lõpuni olid Tallinki koostööpartnerid turistide lõbustamisel kaks noort ärimeest Uku Russ Ilves ja Veigo Vesman. Nende osaühingud Seawave Foto, Seawave, Pildimees ja viimasena Ilvese ainuomanduses olev Merefoto võitsid kogu selle aja vältel iga-aastaseid konkursse fototeenuse osutamiseks Tallinkile. Eelkõige tähendas fototeenus turistidele neist laeval tehtud mälestuspiltide müümist. Pealtnäha tore ettevõtlus oli aga seest mäda mis mäda. Ilvese ja Vesmani äri täitis maksuametile juba tuttavate skeemimeistrite Paala ja Raatsini taskuid. Peteti nii riiki, töötajaid kui ka Tallinkit.
    Loole lisab kurioossust, et pettust aitas omamoodi õlitada riiklik töötukassa, kes Ilvese ja Vesmani tööpakkumisi vahendades tööjõuäri petuvõrku hulga töötajaid suunas. Mitu Äripäevaga suhelnud ekstöötajat sattusid laevafotograafiks just töötukassa kaudu.
    Loe toonast lugu pikemalt siit.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Merko aktsionärid kinnitasid esialgsest suurema dividendi
Esialgu välja hõigatud 1eurose dividendi asemel kergitas Merko juhatus aprillis dividendi 1,3 euro juurde, mille ka aktsionärid kolmapäevasel koosolekul kinnitasid.
Esialgu välja hõigatud 1eurose dividendi asemel kergitas Merko juhatus aprillis dividendi 1,3 euro juurde, mille ka aktsionärid kolmapäevasel koosolekul kinnitasid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Raadiohommikus: edukad investeeringud ja tume ravimiäri
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime nii eluasemeturust, logistika- ja transpordiärist, investeerimisest kui ka ravimiäri pahupoolest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime nii eluasemeturust, logistika- ja transpordiärist, investeerimisest kui ka ravimiäri pahupoolest.
Hagen Bikes jätkab uue omaniku all ja pakub kompensatsiooni
First Northi börsil noteeritud ja pankrotti läinud Hagen Bikesi tootmine jätkub uue omaniku all ja endistele investoritele pakutakse kompensatsiooni ratta soetamisel.
First Northi börsil noteeritud ja pankrotti läinud Hagen Bikesi tootmine jätkub uue omaniku all ja endistele investoritele pakutakse kompensatsiooni ratta soetamisel.