Eesti ekspordi üldpilt on tublisti muutunud
Mobiilsideseadmete tellimused on jätkuvalt tugevas languses ning see pidurdab kaupade ekspordi kasvu ka veel vähemalt lähikuudel, prognoosib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Samas on selle mõju majanduskasvule tagasihoidlikum, kuna mobiilsideseadmete lisandväärtuse osakaal käibes on üsna väike ning nende kaupade osakaal on ekspordis oluliselt vähenenud.
Statistikaamet teatas, et Eestis toodetud kaupade eksport kasvas oktoobris aastases võrdluses jooksevhindades 11% ning püsivhindades esialgsete arvestuste järgi 6%. Kuigi jooksevhindades on kaupade eksport teinud sel aastal tugeva kiirenduse, on selle taga paljuski ekspordihindade tõus. Kui jooksevhindades on kaupade ekspordikasv kiirenenud selle aasta esimese kümne kuuga 8 protsendini (eelmisel aastal 2%), siis püsivhindades on ekspordikasv hoopis aeglustunud (eelmisel aastal 3%, sel aastal 2%). Selle peamiseks põhjuseks on mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita on kaupade eksport kasvanud sel aastal jooksevhindades 15% ning püsivhindades 9%.
Seega võib kokkuvõttes öelda, et tugevam välisnõudlus on aidanud Eesti ettevõtete ekspordikäibeid ja -mahte oluliselt suurendada.
Aasta esimese 10 kuuga on kaupade eksport suurenenud möödunud aastaga võrreldes 561 miljonit eurot. Kõige enam on sel aastal suurenenud kaupade eksport Saksamaale, Soome ja Hollandisse (Saksamaale peamiselt mobiilsideseadmed, Hollandisse põlevkiviõlitooted ja teravili; Soome suunaline on ekspordikasv laiapõhjalisem, kuid pool kasvust tuleb mehhaanilistest ja elektriseadmetest). Kaupadest on sel aastal kõige enam suurenenud põlevkiviõli- ja puittoodete ekspordikäive. Enim on aga langenud mobiilsideseadmete väljevedu. Mobiilsideseadmete väljeveo langus on vähendanud oluliselt Rootsi-suunalist eksporti.
Eesti tööstusettevõtjate hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel paranemas. Seda näitab ka tööjõu ühikukulu kasvu aeglustumine (ehk tööjõukulude ja tootlikkuse kasv on paremas kooskõlas). Kuigi tööjõu ühikukulu kasv on tasapisi aeglustunud, on selle kasv jätkuvalt oluliselt kiirem mitmetest meie suurematest kaubanduspartneritest (välja arvatud Läti ja Leedu). Seega kaotame me paljude arenenud tööstusriikidest kaubanduspartnerite (näiteks Rootsi, Soome ja Saksamaa) suhtes hinnapõhist konkurentsivõimet. See tähendab, et üha rohkem tuleb investeerida tootearendusse ja tootlikkuse tõstmisse. Investeeringuid on vaja ka selleks, et üha väheneva vaba kapitali juures tulla toime suureneva nõudlusega. Intressimäärad jäävad vähemalt lähiajal madalaks ning toetavad investeerimist (meie hinnangul hakkab EKP oma baasintressimäärasid tõstma alles ülejärgmisel aastal).
Välisnõudlus on järgmisel aastal tugev, kuid tipp jäi sellesse aastasse. Viimaste aastatega on ekspordikäibe osakaal töötleva tööstuse (suurim eksportiv tööstusharu) käibes vähenenud (2015. aastal 70%, sel aastal 67%) ehk sisenõudlus annab üha suurema panuse töötleva tööstuse käibesse. Kuigi sel aastal on suurem osa majanduskasvust tulnud sisenõudlusest (ehitusest, erinevatest äriteenusest ja kaubandusest), on välisnõudlusel ja selle toel suureneval ekspordil oluline mõju. Meie hinnangul püsib järgmisel aastal välisnõudlus küll tugev, kuid esialgsed arvestused näitavad, et välisnõudluse tipp (st, meie kaubanduspartnerite SKP ja impordikasv) jäi sellesse aastasse.