Koolipuhveti sisu eest hakkab vastutama direktor

Suvel tõi Äripäev avalikkuse ette sotsiaalministeeriumi värske rahvatervise seaduse plaani, mis nägi ette, et alates 2019. aastast keelatakse koolipuhvetites saiakeste, rämpstoidu ja karastusjookide müük. Seletuskirjas jäädi ka üpris üldsõnaliseks, öeldes, et välistatakse “madala toiteväärtuse ja kõrge energiasisaldusega” kauba müük.

Avalikkuses lahvatas elav diskussioon selle üle, kas plaan on hea või halb ning kas noorte ülekaalulise vähendamise ja tervise edendamise kui väärtuse kaalub üle ettevõtlus- ja otsustusvabaduse piiramine. Kuna ministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Liis Reiteri sõnul tuli kavale ka palju tagasisidet, et pole päris selge, mida ja mille alusel piiratakse, siis mindigi nüüd uuele katsele.

Ühes haridusministeeriumiga välja mõeldud kava on veidi leebem – lauskeeldu ei tule ning riigi asemel langetab otsuseid kool ise. Nimelt hakkab koolipuhveti sisu üle otsustama direktor, ehkki nõu tuleb pidada ka lapsevanemate ja õpilaste esindajaid koondava hoolekoguga.

“Tegelikult eesmärk on ju see, et meie koolikeskkond oleks laste tervist toetav. Peamine vastutus sellise keskkonna kujundamise eest on koolidirektoril,” tõdes ametnik ja lisas, et seega on koolidirektor ka igati õige inimene vastutama selle eest, et otsustada, mida puhvetis müüa võib ja mida mitte.

Direktori käed on siiski seotud ning kaalutlusruumi üpris vähe. “Et ei jääks muljet, et ta on täiesti vaba enda otsustes, peab ta järgima riiklikke toitumissoovitusi,” ütles Reiter. Lisaks tuleb piirangute kehtestamisel läbi rääkida hoolekoguga.

Riiklikud toitumissoovituste paika panemist koordineerib Tervise Arengu Instituut (TAI), mis tulevikus kirjutab koolide tarbeks valmis ka juhendid, missugust toitu pakkuda võib. Mahukas, enam kui 330 leheküljega dokument kirjeldab kõike sellest, missuguseid vitamiine tuleb taimetoitlastel söögile lisaks juurde võtta kuni selleni, kui palju peaks raseduse ajal kehakaal tõusma. Lisaks toitumisele pannakse paika ka see, kuidas ja kui palju peaks inimene liikuma, et tervislikult elada.

TAI seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk tõi esile, et lisaks koolitoidule sööb midagi magusat koolipäeva jooksul umbes 25% lastest. Enne keskpäeva mekib magusat kaupa kumulatiivselt vaid umbes 15% lapsi, tipp saavutatakse kell 15, mil koolipäev on juba läbi saamas. Selleks ajaks on magusat tarbinud 30% lastest.

Nurk tõdes, et see, et veerand lastest magusat tarbib, on väga suur näitaja. Tema hinnangul poleks koolipäeva jooksul magusat süüa üldse vaja. TAI eksperdi hinnangul ei tohiks puhvetites müügil olla näiteks ka kohukesed ning muud ülimagusad piimatooted (värvilised jogurtid on siiski okei). Samuti peaks koolid Nurga arvates hoiduma näiteks kohvi pakkumisest lastele. Väiksemaste laste puhul tuleks aga TAI esindaja sõnul üldse kaaluda, kas neile taskuraha andmine ikka on vajalik.

Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees, inglise kolledži õpilane Marcus Ehasoo tõdes, et praegu on enamikus koolidest puhvetites aukohal saiakesed, šokolaad ja karastusjoogid. Selle taga on tema hinnangul peaasjalikult see, et iseenesest säärane kaup õpilastele meeldib ning kuna regulatsiooni pole, on see ka müügil ning kaup ostetakse ära.

Ehasoo tõdes, et kasumit saada on muidugi tore, aga puhvetipidajad peaksid mõtlema selle peale, et teenivad noorte inimeste tervise pealt, see aga hakkab mõjutama praeguste õppurite kogu edasist elu. Ministeeriumi uue kavaga on õpilaste esindusorganisatsioon päri eriti kuna tegu pole lauskeeluga, vaid karmid käsud on ära unustatud ja lähtutakse pigem talupojamõistusest. Valiku suurendamine ning tervislikumate võimaluste pakkumine on õpilaste arvates aga igal juhul hea.

Nii õpilaste esindaja kui ministeeriumi ja TAI ametnikud tõdesid, et peamiselt ostetakse koolipuhvetist seda, mis on kättesaadav. Kui pakutaks rohkem puuvilju või salatit, ostetaks kõik ära – kui letis on aga rämpstoit, siis läheb see ka loosi.

Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu pole veel lõplik, kuna vajab veel teiste ministeeriumite heakskiitu ning ka valitsuse tuge. Seejärel läheb see mõistagi edasi parlamenti.

Kui plaanid aga jõusse jäävad ning uued reeglid 2019. aastal jõustuvad hakkab direktorite üle järele valvama terviseamet, mis saab koolijuhi vastutusele võtta, kui riiklikke toitumissoovitusi arvesse võetud pole. Veel pole selge, kas ja kuidas direktoreid karistataks.

Ehkki otsest keeldu pole ning direktorid saavad koostöös hoolekoguga ise nõuded ja piirangud koolides müügiks pakutavale toidule määrata, läheks rämpstoidu ja suure suhkrusisaldusega kauba puhvetilettidele lubamine ilmselt seadusega vastuollu.

“Laste toiduvalikuid mõjutab, millised toidutooted on nähtavad ja kergesti kättesaadavad, seetõttu on oluline piirata selliste toitude kättesaadavust, mis ei toeta laste taskaalustatud toitumist,” seisab uue eelnõu kokkuvõttes. “Riiklike toitumissoovituste kohaselt tuleks kõigil inimestel piirata maiustutste ning suure energiasisaldusega soolaste snäkkide söömist.”

Niisiis pole sotsiaalministeeriumi saiakeste, maiustuste, suhkrujookide ning muu tervist kahjustava kauba koolipuhvetites müümise keelamisest sisuliselt loobunud, vaid otsustas lihtsalt täpsustada, missugust kaupa müüa ei tohiks ja kes nõuete rikkumise eest vastutab.