OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

15.12.17, 05:00

Jürgen Järviku pankrotimenetlus lõppes kompromissiga

Maksuskeemide meistri Jürgen Järviku suurima võlausaldaja, supermodell Carmen Kassile kuuluva ettevõtte heakskiidul tasus Järvik võlausaldajatele 4353 eurot ning pääses nii üle 4,3 miljoni euroni ulatuvatest nõuetest kui ka pankrotimenetlusest.

Koit Brinkmannajakirjanik

Jürgen Järvik väljumas 2012. a Harju maakohtust, kui Danske Bank esitas avalduse Jürgen Järviku pankroti väljakuulutamiseks.

Jürgen Järvik väljumas 2012. a Harju maakohtust, kui Danske Bank esitas avalduse Jürgen Järviku pankroti väljakuulutamiseks. Foto: Erik Prozes

Kompromiss pankrotimenetluses

Pankrotiseaduse kohaselt on pankrotimenetlus võimalik lõpetada kompromissiga. Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Kompromissotsuse teeb võlausaldajate koosolek ning selle kinnitamise otsustab kohus.

Hiljutise Harju maakohtu määrusega kinnitati Järviku (pankrotis) pankrotimenetluses kompromiss ja lõpetati pankrotimenetlus. Pankroti oli kohus välja kuulutanud eelmise aasta veebruaris.

Äripäeva käsutuses oleva Järviku poolt pankrotihalduri kaudu võlausaldajatele esitatud kompromissettepaneku järgi lubas ta tasuda 0,1 protsenti pankrotimenetluses tunnustatud pandiga tagamata nõuete kogusummast.

Kokku oli Järviku pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid üle 4,7 miljoni euro ning neist pandiga tagamata nõuete osa oli 4,353 miljonit eurot.

Kompromissettepaneku järgi pandiga tagatud võlausaldajad kompromissi tegemisel ei hääletanud, sest nende nõuded olid pandiga täielikult tagatud ning nende pandiõigusest tulenevate nõuete maksmapanemist ei soovitud ka kompromissiga välistada.

Suurimaks võlausaldajaks Kassi ettevõte

Täielikult olid pandiga ehk kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud Swedbanki üle 37 000 euro suurune nõue ja DNB Panga 345 000 euro suurune nõue. Ühele neist kinnistutest on kevadel seatud ka 85 000 euro suurune hüpoteek Kass Enterprise'i kasuks.

Järviku kunagise tüdruksõbra ja ka hilisema äripartneri Carmen Kassi ettevõttel Kass Enterprise OÜ-l on ka suurim pandiga tagamata nõue Järviku vastu – 4,15 miljonit eurot.

Ei saanud kahjuks kommenteerimiseks nõusolekut ei võlausaldajatelt ega võlgnikult.

Magnus Braun,

Järviku pankrotihaldur, LEXTALi vandeadvokaat

Eelnevalt oli Kass Enterprise kohtu kaudu välja võidelnud, et ettevõtte nõuet tunnistataks Järviku pankrotimenetluses. Selle aasta maikuus kinnitas Harju maakohus Alo Lillepea ja Kass Enterprise'i vahelise kompromissi, millega Lillepea tunnustas Kass Enterprise'i nõuet Järviku vastu.

Lillepea enda nõue varasema äripartneri Järviku vastu oli ligi 200 000 eurot. Lisaks oli Kvaliteetinkasso OÜ-l 5000eurone nõue.

Pankrotimenetluses on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool võlausaldajate üldkoosolekul kohal olevatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigist nõuetest.

Kompromissotsus oli Kassi ettevõtte teha

Kass Enterprise'ile kuulus üle 87 protsendi võlausaldajate häältest ning kui ettevõttele sobis, et Järvik tasub võlasummast kõigest 0,1 protsenti ehk 4149 eurot ja 56 senti, siis oli asi ka teiste võlausaldajate jaoks otsustatud.

Lillepea sai Järvikult 198 eurot ja 51 senti ning Kvaliteetinkasso 5 eurot. Lisaks tuli Järvikul tasuda üle 3700 euro küündinud pankrotihaldurite tasud.

Asjaosalised teemat kommenteerida ei soovinud. „Ei saanud kahjuks kommenteerimiseks nõusolekut ei võlausaldajatelt ega võlgnikult,“ sõnas Järviku pankrotihaldur, LEXTALi advokaadibüroo vandeadvokaat Magnus Braun kommentaaripalve peale napilt.

Jürgen Järvik

Omal ajal sai tuntuks hiigelvõlad maha jätnud Q Vara asutaja ja ühe omanikuna.

On olnud uurimise all kinnisvarafirmast Revalhaus vara kantimise tõttu. Sellest juhtumist pääses Järvik oportuniteediga, kuid pidi täitma nii riigikassat kui ka hüvitama raha Revalhaus Kinnisvarale. Samas asjas oli kohtu all ka kaasosaline Marko Kalev.

Väidetavalt on Järvik püüdnud ajada kiirlaenuäri koos Carmen Kassiga advokaadi varjus.

Kütuseärisse ilmus Järvik koos varemgi temaga koos skeemitanud Marko Kaleviga. Ka kütuseäris peitis ta enda huve advokaatide abil.

Järviku elukaaslane on Äripäeva andmeil Aina Ambrosius, kes aastaid tagasi oli nt Meelis Laoga soojades suhetes. Koos on Järvik ja Ambrosius käinud kohut maksuametiga, kuna nad punusid maksuskeemi ühe korteriga ehk olid sisuliselt omavahe tehingutes, et makse optimeerida. Maksuameti nõudest õnnestus Järvikul ja Ambrosiusel vabaneda vaid osaliselt, sotsiaalmaksu osas.

Järvik on seotud ka Reformierakondlase Eerik-Niiles Krossiga. Kross aitas Järvikul ja Kalevil luua kontakte Aserbaidžaani kütuseärimeestega, et Järvik ja Kalev saaksid hakata kütust importima. Järvik ja Kross on ka perekonnasõbrad.

Järvik on osalenud mitmes äris

Omal ajal sai Järvik tuntuks hiigelvõlad maha jätnud Q Vara asutaja ja ühe omanikuna. Ta on olnud uurimise all kinnisvarafirmast Revalhaus vara kantimise tõttu. Väidetavalt on ta püüdnud ajada kiirlaenuäri koos Carmen Kassiga advokaadi varjus. Kütuseärisse ilmus Järvik koos temaga varemgi koos skeemitanud Marko Kaleviga. Ka kütuseäris peitis ta enda huve advokaatide abil.

Äripäev kirjutas 2014. aasta sügisel, et Jürgen Järvik sondeeris koos kaksikvenna Kristjan Olei, Arco Vara kunagise suuromaniku Richard Tomingasega ning Meelis Laoga seostatava Sven Viidasega pinda, et osta osalus kütuse hulgimüüjas N-Terminaal Hulgi. Paraku ei saanud nad ostuks vajalikule laenule Swedbankist jah-sõna. Suure tõenäosusega olid eitava vastuse põhjuseks tehingu tagant näha olnud Järviku kõrvad.

Samas artiklis näitasime ka, kuidas DNB Panga pikaaegne juht Hans Pajoma aitas heal tuttaval Jürgen Järvikul saada pangast mitu miljonit eurot, nõustades teda muu hulgas erakirjavahetuses. Ja seda vaatamata sellele, et alles hiljuti oli pank valusalt kõrvetada saanud Järvikuga seotud kinnisvaraäri tõttu.

Äripäev on kirjutanud hulga lugusid ka Jürgen Järviku ja Marko Kalevi ühisest kütuseärist, mille tõttu jõudis Kalev ka maksupettuse süüdistusega kohtu alla, samas kui Järvikul õnnestus süüdistusest pääseda.

Koit Brinkmann

Seotud lood

Sisuturundus

27.06.24, 14:15

Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus

Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.