Märt Belkin • 19. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Eesti alkomüüja lähebki lätlastele

Remedia kaup 2009. aastal Stockmannis.
Remedia kaup 2009. aastal Stockmannis.  Foto: Julia-Maria Linna

Konkurentsiamet andis Läti alkoholiketile Amber loa osta Eesti tuntud napsufirma Remedia. Ühinemine aitab alkosektorile raskel ajal finantsressursse kokku hoida ning mitmekesistab ühtlasi lätlaste tooteportfelli.

Ostutehingule otsustas konkurentsiamet anda heakskiidu nädal aega tagasi. Eestist Kiiult pärit konkurendi ostmise plaanist andis Lätis suur alkoholitootja Amber Beverage Group teada juba detsembri keskel.

Amberil on äri juba praegu püsti ka Eestis – siin on neil hulgimüügiettevõte Amber Distribution ja kogu Baltikumi kattev logistikavõrk. Lätis ja Leedus on firmal ka jaepoodide kett umbes 70 kauplusega.

Lisaks teiste brändide (edasi)müügile toodab Amber ka ise napsu. Eestlaste seas ilmselt kuulsaim on Amberi kaupadest Riia Palsam, ent firmale kuulub näiteks ka Moskovskaja Vodka ning merevaiguga filtreeritud Amber Vodka. Firma toodab alkoholi Lätis ja Mehhikos. Kokku ekspordib lätlaste firma kaupa maailma umbes 170 turule ning ettevõttele kuulub üle 130 kaubamärgi, selgus konkurentsiametile esitatud taotlusest.

Kiiult Kuusalu kolhoosist välja kasvanud Remedia oli aga taasiseseisvunud Eesti üks esimesi erakapitalil põhinevaid ettevõtted, juba 1991. aastal sai firma õiguse toota alkohoolseid jooke. Kuna viinamonopol kuulus toona veel riigi omanduses olnud Livikole, tuli esialgu läbi lüüa lahjema alkoholi turul.

Tegelikult juba 1990. aastal välja mõeldud munaliköör Kiiu Torn on ka praegu üks firma tuntumaid tooteid. Peagi sai ettevõte hakata tootma juba ka kangemat napsu ning tõi turule näiteks Saare Džinni ja viina Monopol.

Praegu toob Remedia alkoholi ka maale ning müüb seda edasi. Importkaubamärkide seas on näiteks Tsarskaja Vodka Venemaalt, Hardy konjak Prantsusmaalt ning Barclay viski Šotimaalt, samuti Gruusiast pärit Tbilvino veinid.

Vaba konkurents ohtu ei satu

Kuna nii Amber kui Remedia müüvad Eestis nii enda kui ka teiste alkoholi, näiteks hulgi brändit, bittereid, likööre, džinni, viina, viskit ja veini, oligi ostutehinguks vaja regulaatori heakskiitu. Konkurentsiametile esitatud teates tõdesid firmad, et äris on teatud horisontaalsed seosed ehk tegutsetakse samal turul. Nagu rohelisest tulest aga järeldada võib, otsustas amet, et mõju pole piisavalt suur, et konkurents kahjustuks ning alkoholi hulgituru valitsejaks Amber tehinguga ei saa.

Äriregistri järgi kuulub Remedia Holdingust enam kui 90% Briti eraisikule Stephen John Goldsmithile. Umbes 8% suurune pakk on Šveitsis registreeritud ettevõtte Rysaffe Fiduciaires SARL re the Paddington Trust omanduses. Paarikümne aasta jooksul on firma käinud läbi hulgast eri kätest, nullindade keskel oli ettevõtte väikeosanike ring võrreldav pea mõne börsifirma omaga.

Finantsseis pole kiita

Ostetav Remedia lõpetas 2016. aasta kahjumis ning kahanes ka ettevõtte käive. Juhatus selgitab majandusaasta aruandes, et 11% jagu 6,8 miljonile eurole langenud müügitulu kahanemise taga on Eesti siseturu müügilangus. Remedia puhaskahjum ulatus 250 000 euroni. Ettevõte selgitas, et kasumlikkust on üha rohkem mõjutanud tihe konkurents. Tulemusi survestasid ka mullu tõusnud alkoholiaktsiis ning piirikaubanduse mõjud, seetõttu ei täidetud ka 2016. aastaks seatud eesmärke.

Lätlaste hulgimüügi ja logistikaga tegelev firma Amber Distribution Estonia OÜ teenis aga mullu 12,8 miljonit eurot käivet, kasvades 9%. Samas oli seegi firma korralikus kahjumis – miinust kogunes koguni 605 000 euro jagu. Peaasjalikult kahjumi tõttu läksid rappa ka muud Amber Distribution Estonia finantsnäitajad. Eelmise aasta lõpetas firma negatiivse oma- ja käibekapitaliga ning firma lühiajalised kohustused ületasid lühiajalisi varasid. Juhatus tegi lätlastest omanikele ettepaneku seaduses ette nähtud normaalsed näitajad taastada.

Maaletoomise ning edasimüügiga tegeleva firma 2016. aasta tulemusi mõjutasid peamiselt firmasisesed toimingud nagu müügi- ja turundusmeeskonna restruktureerimine ning distributsiooni laiendamine, selgub aruandest. Konsolideeriti ka tooteportfelli ning alustati koostööd uute edasimüüjatega, kes tarnisid Amberi kaupa Eesti-Läti piiripoodidesse ning laevadele.

Välistest teguritest olid aga suurima mõjuga aktsiisimäärade tugev tõus mullu veebruaris, tooraine kallinemisega kaasa tulnud tarnijatepoolne hinnatõus, üldise alkoholitarbimise langus vähemalt 6% jagu (9,93 litirile täiskasvanud elaniku kohta) ning järjest kasvav piirikaubandus.

Ehkki värskemat aruannet pole oodata niipea, võib arvata, et ka eelmise aasta kiired aktsiisitõusud ei mõjunud kummalegi napsumüüjale just positiivselt. Detsembris konkurentsiametile esitatud teates põhjendaski Amber ostuplaani just sooviga optimeerida oma finantsressursse ning mitmekesistada tooteportfelli.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt