Kaubanduskoda: sisserände piirarvu lahendus pole leevendus

Koda leiab, et kvoodiprobleemiga tuleb sisulisemalt tegelda, ning tegi valitsusele täiendavad ettepanekud välismaalaste palkamise lihtsustamiseks.

Valitsus ei toetanud enda loodud töörühma ettepanekuid

Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, miks toetas valitsus siseministri loodud sisserände regulatsiooni töörühma viiest ettepanekust vaid kahte.

Toetuseta jäid kaks kõige olulisema mõjuga töörühma ettepanekut: vabastada piirarvu alt kuni kaheaastase elamisloaga välismaalased ning välismaalased, kelle töötasu on vähemalt 1,5kordne Eesti keskmine palk. Kusjuures neid ettepanekuid ei esitanud ettevõtjad, vaid laiapõhjaline töörühm, kuhu kuulusid lisaks ettevõtlusorganisatsioonidele ka ministeeriumite, riigiasutuste, teadlaste ja ametiühingute esindajad.

Negatiivne mõju nii riigi rahakotile kui mainele

Sisserände piirarv on 2018. aastal 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Siin ei arvestata välismaalaste tagasipöördumist või väljarännet ega seda, kas kuskil sektoris on tööpuudus suurem või millise kvalifikatsiooniga on inimesed. Tänase prognoosi järgi on üsna selge, et see täitub juba enne suve. Seda ei leevenda ka valitsuse heaks kiidetud meetmed. Kuigi kolmandatest riikidest töötajate värbamise kõrval tuleb kahtlemata tegeleda ka muude meetmetega, siis kvoodi seatud piirang avaldab negatiivset mõju hoopis laiemalt.

Negatiivset mõju avaldab see lisaks ettevõtjate tööjõu leidmisele ka riigi maksutulule - süvenevad skeemid, mille abil töötajaid tuuakse riiki läbi vahendusfirmade, kus võib olla probleeme nii palgatingimuste kui töötingimuste järgmise tagamise ja kontrollimisega. Vähem oluline pole ka Eesti riigi maine. Taoline piirang annab väljapoole Eestit signaali, et siia pole oodatud välismaalased, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.

Usaldusväärne tööandja võiks saada leevendust

Olukorra parandamiseks tegi kaubanduskoda nüüd valitsusele alternatiivse ettepaneku - juhuks, kui komisjoni väljatöötatud ettepanekud ei realiseeru - vabastada piirarvu alt välismaalased, kes võetakse tööle usaldusväärse tööandja juurde.

Selline tööandja võiks vastata näiteks järgmistele kriteeriumitele:

"    on tegutsenud teatud aja (nt vähemalt 3 aastat),
"    maksuvõlg puudub,
"    majandusaasta aruanded on esitatud tähtaegselt,
"    maksab tööjõumakse vähemalt oma põhitegevusala keskmise palga pealt töötaja (ettevõttes tervikuna) kohta (välismaalase osas säiliks kehtiv palganõue),
"    täiendavana võib kaaluda teatud referentsperioodil käibe või registreeritud töötajate arvu.

Keskmise palga nõue tuleks asendada sektori keskmisega

Lisaks sisserändekvoodi täitumisele valmistab paljudele ettevõtjatele muret välismaalasele makstava minimaalse töötasu nõue. Nimelt peab praegu ükskõik millises valdkonnas töötavale välismaalasele maksma Eesti keskmist töötasu. Selline nõue raskendab aga välismaalaste tööle võtmist valdkondades, kus tegevusala keskmine palk on väiksem kui Eesti keskmine palk (nt majutus, toitlustus, taime- ja loomakasvatus, mööbli tootmine, jaekaubandus). Tööandja peab nendes sektorites maksma välismaalasele suuremat töötasu üksnes põhjusel, et ta on välismaalane.

Teatud sektorite tööjõupuuduse leevendamise eesmärgil tegi koda ettepaneku asendada Eesti keskmise töötasu nõue välismaalaste seaduses tööandja põhitegevusala keskmise brutopalgaga. Selline nõue võimaldab tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata.

Vaata kaubanduskoja ettepanekut lähemalt siit.