Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti põlevkivifond – poliitilise kokkuleppe küsimus

    Eduka Eesti arvamuskonkursi võitja Ahto Lobjakas.Foto: Andras Kralla

    Reedel pärjati Eduka Eesti arvamuskonkursi võitjaks kolumnist Ahto Lobjakas, kes kirjutas, et Eestis tuleks luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond, Norra naftafondi eeskujul.

    Lobjaka sõnul saaks idee tõeks vaid siis, kui Eesti kaks suuremat erakonda jõuaksid kokkuleppele. Kriitikud aga näevad, et fond ei pruugiks ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada.

    Äripäev avaldas tänavusel, kuuendal hooajal 52 arvamuslugu. Kõiki neid saab lugeda Äripäeva veebis erirubriigis “Edukas Eesti” (www.aripaev.ee/uudised/edukas-eesti).

    Äripäeva partnerid arvamuskonkursi korraldamisel on Tallinna Kaubamaja, Danske Bank, Silberauto, Eesti Gaas, Nortal ja Harju Elekter.

    Lobjakas jõudis põlevkivifondi mõtteni keskkonnaministri Siim Kiisleriga vesteldes. “Mõte on nii iseenesestmõistetav, et näib uskumatuna, et ükski poliitiline jõud pole selle peale tulnud kas või puhtpopulistlikel motiividel,” märkis kolumnist. Ta visandas loodusvarafondi ideele kaks vormi: lihtne ja põhjalik. “Esimene kujutaks end naftafondide eeskujul põlevkivi kasutamise maksustamist ühiskonna pika perspektiiviga huvides. Põlevkivi pole mitte üksnes küttetooraine, nagu nafta, vaid ka ammenduv strateegiline vara, mille kaevandamisel ja töötlemisel on lisaks drastilised keskkondlikud ja sotsiaalsed mõjud,” kirjutas Lobjakas.
    Teine variant oleks aga tema hinnangul veelgi parem. “Strateegilise loodusvara määratlust laiendades langeks selle alla peale põlevkivi ka metsatööstus (nii riiklik kui eraviisiline), miks mitte ka turbakaevandus. Pilguga tulevikku peaks fondi alla käima fosforiit, kui asi peaks selleni jõudma. Lühidalt, fond peaks olema lahtise otsaga ning potentsiaalselt hõlmama kõiki Eesti loodusvarasid, mida leidub kas piiratud kujul ja/või mille käitamine koormab loodust,” pakkus Lobjakas Eduka Eesti konkursi võitnud loos välja.
    Poliitikaülene fond
    Lobjaka meelest peaks fondi loomine olema poliitiline konsensus ja mitte koalitsiooni otsus, sest siis on risk, et järgmise koalitsiooniga kõik muutub. „See kokkulepe peaks olema ühiskondlik,“ arvas Lobjakas. Fondist ja selle juhtimisest peaks poliitika üldse eemale jääma, selle eest peaks Lobjaka meelest vastutama intstants, millel ei ole probleeme sõltumatusega, näiteks Eesti Pank. „Ma ei oleks mures, kui see läheks Eesti Panga alluvusse, sest siis ei oleks see oleks poliitiliselt mõjutatav,“ ütles Lobjakas.
    Rõhub eetikale
    Lobjakas rõhus maavarade kasutamise juures jätkusuutlikkusele ja ütles, et Norra eeskujul peaks olema Eesti arengule olulised just eetilised otsused. „Fondi eesmärk võiks olla üritada laiemas mõttes rahaga mõjutada asju, mis teeb meist konstruktiivsed kaasamängijad,“ arutles Lobjakas. Ta tõi välja ka heanaaberlikud žestid Soomele, Lätile ja võib-olla isegi teatud tingimustel ka Venemaale, kui suhted riikide vahel paranevad.
    Poliitikud peaksid kokku leppima, et fondi raha ei saa kasutada jooksvateks kuludeks. Fondi investeerimise suuruse kohta arvas Lobjakas, et tehtav summa oleks 100 000-200 000 eurot aastas. „Mulle meeldiks mõte, et see summa oleks 15 aastaga 1 miljard eurot. Ma ei usu, et see käiks Eesti riigile üle jõu,“ arvas ta.
    Valimiskampaania teema
    Lobjakas leiab, et fondi loomine võiks olla valimiskampaania teema. „Kui idee on lennuvõimeline, on erakonnad sunnitud võtma realistlikud ja pragmaatilised positsioonid, mitte lihtsalt deklaratiivsed,“ arvas ta. „Kui avalikkuse huvi ja tähelepanu on suur, on rohkem läbipaistvust ja seda raskem on fondi kasutada raiskavatel või omakasupüüdlikel eesmärkidel."
    Tema meelest on teema oluline nii Reformi- kui Keskerakonnale ja seega on tähtis, et nad suudaksid mingites printsiipides kokku leppida. Lobjaka meelest tuleks fondi loomisesse kaasata ka Keskerakonna vene valija, mõeldes Kirde-Eesti piirkonnale, kus põlevkivi kaevandatakse. Teiselt poolt on fondi loomise juures oluline Reformierakonna tugevus ettevõtluses. „See võiks olla üks sildadest kahe erakonna vahel, et näha rohkemat kui poliitilist kasu,“ viitas ta koostöövõimalustele kahe erakonna vahel.
    Riik suhtub skepsisega
    Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv on Lobjaka idee suhtes kriitiline, arvates, et raha selline fond juurde ei tekitaks. „Pigem tundub, et korjaksime osa raha käibelt ära ja vähendaksime sellega ettevõtete konkurentsivõimet,“ sõnas ta.
    „Nii põlevkivi kui ka muude maavarade kasutamise eest kogub riik ka praegu kaevandajatelt maksu, mis laekub riigieelarvesse ja riigireserv talletab ülejäägid,“ selgitas Talijärv. „Kui fondi moodustamine tähendaks maksu suurendamist, siis peaksid asjaosalised sellega ka nõus olema,“ lisas Talijärv.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.