Saastekvoodid tõusid 2011. aasta tasemele

„Viimastel kuudel on märkimisväärse tõusu teinud ka CO2 kvootide turg – põhjuseks emissiooniturul plaanitud reformid kvootide arvu piiramiseks ning aprillis lähenev tähtaeg, mil peab arveldama eelmise aasta kvoote,“ märgib Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Baltikumi elektrihindu kergitas märtsikuus ootamatult külm ilm. Energiafirma prognoosis elektri ligikaudseks keskmiseks börsihinnaks märtsis 38,15 eurot megavatt-tunni eest, sest oodati esimesse kevadkuusse soojemat ilma. Tegelikult jätkus talvine ilm märtsi lõpuni ja Eestis tõusis elektrihind 4,5% ehk 45,32 euroni megavatt-tunnist, Soomes 5,2% ehk 45,60 euroni, Lätis 6,0% ehk 46,09 euroni ja Leedus 6,0% ehk 46,08 euroni megavatt-tunnist.

Peale külma ilma mõjutas elektri hinda Rootsi Ringhalsi tuumaelektrijaama hooldus märtsi keskel. Mõnevõrra kõrgemale hinnale Lätis ja Leedus aitas kaasa Eesti ja Läti vahelise ülekandeliini osaline piirang. Samuti tõstis elektrihinda tuuleparkide madalam elektritoodang märtsi esimesel poolel ja kuu lõpus.

Tulevikutehingute põhjal võib aprillikuuks oodata elektrihinna alanemist. Märtsi lõpu seisuga oli hinnatase 40,30 eurot megavatt-tunnist ning kui ilm peaks kiiresti soojenema, võib oodata ka elektrihinna suuremat langust, seisab ülevaates.

Üles rändasid ka gaasihinnad

Kuu keskmise gaasihinna tõusu põhjuseks oli peamiselt gaasi ootamatult kõrge hind märtsi alguses, mille omakorda põhjustas Euroopat külastanud külmalaine. See tõi kaasa ka mure, kas gaasivarudest piisab. Gaasihinnad tõusid Gaspooli börsil 2,1 protsenti (kuu keskmine hind 18,35 eurot megavatt-tunnist) ning TTF-il 0,2% (kuu keskmine 18,58 eurot megavatt-tunnist).