• Jaga lugu:

    Vesterbacka: Soome lahe rongi esimene sõit kuue aasta pärast

    Tallinna-Helsingi tunneli rajamist vedav Peter Vesterbacka.Foto: Urmas Kamdron

    "Angry Birdsi" looja Peter Vesterbacka lubas täna Pärnu juhtimiskonverentsil, et Tallinna ja Helsingi vahele pannakse rong käima 24. detsembril 2024. Soomlased mõtlevad tähtaegadest rääkides seda täiesti tõsiselt, kinnitas ta.

    Ühtlasi ütles Vesterbacka, et Eesti, Soome ja ka Euroopa Liit on kinnitanud, et neil on lahendamiseks suuremaidki pudelikaelu ja konkureerivat riiklikku tunneliprojekti nemad ei tee. 
    Oleme maailma keskpunkt
    Arvatakse, et oleme perifeerias. Ei ole, oleme kõige keskel. Oleme Hiina, Jaapani, India lähimad naabrid. Meil on otselennud Tokyosse kolm korda päevas, aga mitte ainult pealinnadesse, vaid ka tervesse hulka suurematesse Aasia linnadesse. Finnair on olnud edukas ja peame seda ära kasutama,” rääkis ta ja lisas, et seda edu tuleb Tallinnaga jagada. Helsingi–Tallinna ühine linnalähiala oleks suurem kui Stockholmil ja Amsterdamil, selleks aga oleks meil vaja ühist lennujaama. Sisuliselt oleks Vesterbacka sõnul Tallinna lennujaam Helsinki lennujaama teine terminal ja nende vahe peaks olema 20 minuti sõit.
    Vesterbacka kinnitas, et eesmärk on panna rong käima 24. detsembriks 2024. Siis saaks 20 minutiga Ülemistelt Helsingi lennujaama. “See muudab kõik ja siis me oleme üks linn. Usume tähtaegadesse, soomlased võtavad tähtaegu tõsiselt,” sõnas ta ja lisas, et töö käib olemasolevate tehnoloogiatega ja tehnoloogilist riski - nagu Elon Musk - ei võeta. Inimesed ja kaubareisid on plaanis hoida täiesti eraldi, selle tagab 70 meetrit lai tunnel.
    Tallinnas oleks peatus Ülemistel, meres peatus tehissaarel, Soome poole peal on kavas kaks peatust, viimane lennujaamas. Keset merd kavatsevad tunneliehitajad teha täiesti energiasõltumatu saare. “Sellist asja pole maailmas kunagi tehtud ja sellest pole isegi räägitud. See on täiesti ainulaadne.”
    Hiljem on mõttes ühendus pikendada ka Põhjamereni ja lõunasse Minskini.
    Ei tohi saada uueks Silicon Valleyks
    Eesti ja Helsingi kui värsked IT-keskused peavad tema sõnul arvestama ka sellega, et me ei tohi lõpetada nagu järgmine Stockholm või Silicon Valley. “San Francisco suurim jama on majutus. Normaalsed inimesed ei saa lubada endale seal elamist. Sul võib olla tipptöö, tipptasemel palgaga suisa maailma arvestuses, aga elama pead ühiskorteris 10 teise välismaa IT-spetsiga. Seda me ei taha ja seega peab elamine olema hajutatud,” põhjendab Vesterbacka tunneli vajalikkust.
    Jaga lugu:

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiad said napilt enne karuturgu pidama
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 sulgus täna eilse taseme lähedal, põigeldes napilt kõrvale karuturust.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 sulgus täna eilse taseme lähedal, põigeldes napilt kõrvale karuturust.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.