Insenerifirma valus kaotus Eesti Raudteele

05. juuni 2018, 00:01
Maikuus olid kohtuistungil kohal Mipro juht Juha Nurmi (vasakul) ja Kimmo Örn, kes oli põhitunnistaja rollis.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180605/NEWS/180609979/AR/0/AR-180609979.jpg

Läinud sügisest kestnud Eesti Raudtee ja KMG Inseneriehituse hankevaidluses põhirolli mänginud soomlane Kimmo Örn pääses tänase kohtuotsusega huvide konflikti kahtlusest.

"Energia on nagu otsas. Seda ei peeta siis eriliseks probleemiks, et Örn tegi Eesti Raudteele konsultatsiooni ja hiljem oli sama hankega seotud Mipros. Eesti mõistes ei ole see huvide konflikt," kommenteeris KMG juht Arno Elias ringkonnakohtu värsket otsust. Elias ei ole veel kindel, kas nad kaebavad otsuse uuesti riigikohtusse.

Vahepeal riigikohtust tagasi ringkonnakohtusse saadetud kohtuvaidlus käib Lääne-Harju liiklusjuhtimise hanke üle, mille võitis eelmisel aastal Soome firma Mipro. Ettevõte teeb koostööd Kimmo Örniga, kellel lasus huvide konflikti kahtlus. Hankel teiseks jäänud KMG hinnangul võis Miprosse tööle läinud Örn saada infot, mis hiljem Miprole hankel osaledes eelise andis.

Kohtu tänane otsus

Ringkonnakohus otsustas, et kuigi Örn oli seotud Eesti Raudteega, ei andnud see hiljem Miprole eelist. Samuti pole tõendeid, et Örn sai siseinfot, mida Mipro kasutas hankel osaledes. Endine Eesti Raudtee töötaja, korruptsioonisüüdistuse saanud Indrek Süld ütles kohtus, et andis Örnile mälupulgal olevad andmed. Kohtu hinnangul ei ole see väide aga kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Eesti Raudteele tulid kasuks ka Örni üldsõnalised raportid, selgub kohtuotsusest. 

Samuti pole tõendeid, et Örn tegutses Eesti Raudteed nõustades Mipro huvides. Örn viitas raportis võimalusele tutvuda Mipro süsteemidega, kuid samas rõhutas kohtu sõnul, et mõistlik on tutvuda kolme-nelja süsteemiga. Kohus tegi maatasa ka väite, et kuigi Örnil polnud juurdepääsu Eesti Raudtee sisevõrku, võis ta info siiski saada.

"Otsus ei ole Eesti Raudtee jaoks üllatav," ütles Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ja lisas, et see oli Eesti Raudteele vaidluses sisuliselt viies võit.

"See on märgiline ja tõestab, et hange oli korrektselt läbi viidud ning huvide konflikti ei esinenud," lausus Laidvee. Ta märkis, et Eesti Raudtee soovib võimalikult kiiresti Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi töödega alustada.

Eliase sõnul selgus aga viimasel kohtuistungil, et Eesti Raudtees pole reeglistikku, kuidas väliskonsultante kaasatakse ja turuuuringuid läbi viiakse ja Eesti Raudtee ei tea ja pole kontrollinud, millist infot vahetati Miproga juba aasta enne hanke väljakuulutamist.

„Örni enda ütluste ja kirjalike dokumentidega tõendati ka, et Örn oli Mipro ametlik esindaja nii läinud jaanuari teabepäeval kui ka tehnilises dialoogis mullu märtsis-aprillis. Kahjuks me ei näe kohtuotsuset nende asjaolude analüüsi. Kohus ei hinnanud ka seda, et hankes anti pakkumuste esitamiseks seadusega ettenähtud miinimumist vähem aega,“ rääkis ta.

Kohtulahendit lugedes jäi Eliasele mulje, et riigihanke menetluses ei ole võimalik ausat konkurentsi tagada, sest ilmselgeid alapakkumusi ei kõrvaldata.  

Vaidlus eri kohtutes

Vaidlus jõudis mõni aeg tagasi riigikohtusse, kes asja tagasi ringkonnakohtusse saatis. Riigikohus ei näinud Eesti Raudtee hankes probleeme, aga juhtis tähelepanu Kimmo Örni küsimusele, soovitades tunnistajana üle kuulata nii Örni kui ka Eesti Raudtees toona töötanud inimesed. Ringkonnakohus pidi otsuse teatama juba läinud nädalal, kuid lükkas selle kuulutamise tänasele.

Örn astus tunnistajana kohtu ette mai keskel. Tema räägitu kinnitas muu seas, et ta on aastaid Miproga koostööd teinud. Ajakirjaniku küsimustele Örn pärast istungit ei vastanud.

Aasta alguses ütles Örn Äripäevale, et aastal 2015, kui tal oli leping Eesti Raudteega, polnud tal Miproga seost. Küsimusele, kas tal on siis Miproga side varasemast, Örn enam ei vastanud. Äripäeva hiljutised andmed viitasid, et side oli olemas.

Örn kinnitas kohtus, et töötas aastatel 2006 ja 2007 Mipros tootejuhina. Kui ta rajas ettevõtte Taskfield, jätkus koostöö. Örn tõi eraldi välja aasta 2014, kui oli viimane projekt Miproga. Aastal 2015 koostööd enam ei olnud – Örn tegi 60 tundi tööd Eesti Raudteele. Järgmise aasta sügisel liikus ta juba Miprosse, kus sai hankel signalisatsiooni paigaldamise eest vastutavaks töödejuhatajaks.

Kohtule rääkis aga Örn, et pakkumuse kujundamisel ta ei osalenud, ainult vahendas alltöövõtjaid. Eesti Raudteele töötamisest meenutas ta, et siinse riigifirma juhtkonnal ei olnud täpset arusaama, mida nad hankega tegema peaksid. Tundlikku infot ta ei saanud, kinnitas ta taas ja lisas, et koostas Lääne-Harju hanke kohta raporti isiklikul töökogemusel ja haridusel.

Kuidas leidis Örni?

Eesti Raudteesse kutsus Örni toonane infrastruktuuridirektor Parbo Juchnewitsch, kes samuti tunnistajana kohtu ette astus. KMG advokaat tundis maikuisel kohtuiostungil huvi, kuidas Juchnewitsch Örni leidis, kui tal polnud temaga varasemaid kokkupuuteid. Internetist, kostis Juchnewitsch, kelle hinnangul vajas Eesti Raudtee Soome kogemust.

Küsimus, kuidas Juchnewitschil õnnestus leida Örni kogemusest infot, kui KMG kaitsja pole seda internetiavarustest seni leida suutnud, jäi pärast vastaspoole protesti vastuseta.

Örniga Juchnewitsch konfidentsiaalsuskokkulepet ei sõlminud. „Nii ma otsustasin,“ selgitas Juchnewitsch, kelle sõnul Örn olulist infot ei saanud. Sama meelt oli veel tunnistajaid, kelle sõnul oli hankeprotsess kolm aastat tagasi alles algjärgus. Eesti Raudtee endine töötaja, korruptsioonisüüdistuse saanud Indrek Süld kinnitas aga vastupidist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. June 2018, 13:22

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing