Nii ei leia Laane, et Iris Meigase juhtumi puhul oleks tegemist haigekassa tahtliku petmisega. Tema kinnitusel on inimese vaba valik, kas ta ostab meditsiiniseadme ühe või teise pakkuja käest.

Laane sõnul on haigekassa suur süsteem ja piirhindu reguleeritakse kord aastas. Selle käigus üritab haigekassa juhi kinnitusel saada kõige paremat hinda. "Kui konkursiga selgub, et ortoosi kõige parem hind on 50 eurot, siis see istub seal ühe aasta või kaks aastat," märkis Laane, kes juhib haigekassat alates mullu oktoobrist.

Kui on kehtestatud piirhind, siis ma ei näe, miks peaks ettevõtja vähem küsima, sõnas ta.

Ometi müüvad mitu firmat ortoose just piirhinnaga, mille määramisel nad tegelikult ise osalevad. Siinkohal tunnistas ka Laane, et süsteem on ajale jalgu jäänud. "See on kurb, et korrigeerime hindu kord aastas. Täna unistame sellest, et saada protsess lühemaks ja paindlikumaks," märkis Laane.

Laane sõnul nähakse praegu vaeva, et kogu süsteem digitaliseerida. Praegu tegelevad ortoosidega nii haigekassa kui ka sotsiaalkindlustusamet, kuid veel pole jõutud üle minna täielikult digitaalsele süsteemile.

"Räägime ka tootjatega läbi, et saaksime hinna paremaks. Loodame, et 1. jaanuaril kehtima hakkavas hinnakirjas on paremad hinnad," märkis ta.