Elektritootmise maht kasvas

Elektritootmise kasvu mõjutas imporditud elektri osatähtsuse vähenemine eelmise aastaga võrreldes, kusjuures import põhjamaadest vähenes 58 protsenti. Kuigi samal ajal vähenes ka elektrieksport eelmise aastaga võrreldes ligi 10 protsenti, ületab elektritoodang endiselt tarbimist ehk elektrienergia bilanss oli ülejäägis.

Eksport Lätti moodustas koguekspordist ligi 80 protsenti ja vähenes 2016. aastaga võrreldes 17 protsenti. Elektrienergia sisetarbimine püsis stabiilsena kasvades 2017. aastal eelneva aasta võrdluses ühe protsendi.

Elektrienergia toodang taastuvatest allikatest on aasta-aastalt suurenenud, kasvades 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 13 protsenti. Tuuleenergia toodang suurenes aastases võrdluses 15 protsenti moodustades ligi 40 protsenti kogu taastuvelektri toodangust. Oluliselt on kasvanud elektri tootmine puitkütustest ja teistest taastuvatest allikatest (10 protsenti).

2017. aastal kaevandati põlevkivi ligi 22 miljonit tonni. Toodang kasvas varasema aastaga võrreldes ligi kolmandiku. Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja õlitehastes põlevkiviõli toorainena.

Põlevkiviõli toodeti 2017. aastal miljon tonni, mis kasvas aastases võrdluses 40 protsenti. Enamik toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Belgia (35 protsenti), Holland (31 protsenti) ja Rootsi (13 protsenti). Energiaturul olulise kütuseliigina koha leidnud puidugraanulite toodang on jätkuvalt kasvutrendis.

2017. aastal toodeti puidugraanuleid ligi 1,2 miljonit tonni, mis on võrreldes 2016. aastaga üle 30 protsenti rohkem. Suurem osa toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Taani (58 protsenti) ja Suurbritannia (20 protsenti).

Sisemaiseks vajaduseks imporditi 2017. aastal maagaasi, vedelkütuseid, kivisütt ja koksi. Maagaasi import vähenes aastaga ligi viis protsenti ja seda peamiselt elektrijaamade vajaduse tõttu. Autobensiini sisetarbimine kasvas üle kolme protsendi ja diislikütuse tarbimine kaks protsenti võrreldes 2016. aastaga.