Pille Ivask • 10. september 2018
Jaga lugu:
Veoautod
Veoautod  Foto: Andras Kralla

Autovedajad: aktsiisi langetusega on hiljaks jäädud

Eesti transpordiettevõtted tervitavad küll peaminister Jüri Ratase äsjast ideed langetada diisliaktsiisi, ent rong juba toimunud muutuste tagasipöördumiseks võib olla lootusetult läinud.

Eesti Autoettevõtete Liidu juht ja transpordifirma Alonewolf omanik Andrus Laul tõdes, et aktsiisilangetamise rong näib olevat siiski nüüdseks juba läinud. "Minu isiklik arvamus on, et muutub siiski väga vähe. Rong on läinud," arvas ta.

Laul selgitas, et kui võtta arvesse välisriikidesse sõitvaid veoautosid, siis on Leedu logistiliselt palju parema asukohaga. Samuti on võrreldes varasemate aastatega oluliselt lihtsamaks muutunud käibemaksu tagasiarvestamine, mis tähendab, et ka see pole enam argument, miks Eestis tankimist eelistada. "Kõik on tehtud nii lihtsaks," lisas Laul.

Mõned tuleksid siiski tagasi

"Kindlasti hakkan Eestis tankima," ütles transpordiettevõtte Miil omanik ja juhataja Heiki Hütt, kui kuulis Ratase välja pakutud ideest langetada diisliaktsiisi. Hütt selgitas, et praegu tangib ta Lätis üksnes siis, kui lõunapoole satub. Maikuus Äripäevale antud kommentaaris ütles Hütt, et põhiliselt Eesti vedusid tegev transpordifirma Miil tankis enne aktsiisitõusu oma autosid ainult Eestis, aga nüüd ostab igal kuul 30 000 liitrit kütust Lätist ja 10 000–15 000 liitrit Eestist. "Tangiks 100% Lätis, aga meil ei ole nii palju Läti vedu," ütles firma juht Heiki Hütt toona.

Ühtlasi arutles Hütt, et kui aktsiis oleks Lätiga samal tasemel, saaks ta uuendada oma masinaparki ja teha investeeringuid. "Praegu investeeringud seisavad," tunnistas ta.

Ka Rain Transpordi juhataja Toomas Raud oli nõus, et aktsiisi langetamine on positiivne ja jätab transpordifirmadele rohkem raha. "Kütus moodustab kolmandiku omahinnast," ütles Raud. Teisalt tunnistas ta, et ilmselt on ettevõtte seisukohalt rahaline võit siiski väike ning arvestades sektoris valitsevat tugevat konkurentsi, ei ole säästetav raha kindlasti piisav, et sellest saaks suuri investeeringuid teha.

Lähevad hoopis Leetu

Laiemas plaanis uskus Hütt, et ilmselt aitab aktsiisimäära langetamine suurendada Eestis tankivate veoautode arvu. Hütt selgitas, et reeglina tangivad veoautod viimases nii-öelda odavas kohas. Kui praegu on selleks Läti asemel Eesti, siis Soome ja Rootsi teel olevate veoautode puhul saaks selleks olema diislikütuse hinna odavnemise järgselt kindlasti Eesti.

Laul Hüti arutluskäiguga siiski ei nõustunud, viidates, et Soome ja Rootsi teel olevate autode jaoks ei muutu tegelikult midagi, kuivõrd nad tangivad niikuinii Eestis, sest Põhjamaades on kütus kallim kui meil.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala ütles, et aktsiisimäärade langetamisel Läti tasemele väheneks tõenäoliselt Läti tankimiste arv, kuid rahvusvaheline transport jätkaks tankimist Leedus, kus on diislikütuse aktsiisimäär 330,17 eurot 1000 liitri kohta. "Eesti riigile laekuks vähem aktsiisi kõikide siseriiklike tankimiste pealt, kuid alalaekumist leevendaks veidi Läti tankimiste kahanemine. Diislikütuse aktsiisimäära langetamisega väheneks ka eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär," ütles Haavala.

Laul tõdes, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga on uued veoautod muutunud oluliselt säästlikumaks ning võtavad isegi kuni neljandiku jagu vähem kütust. Selle vastukaaluks on kallinenud aga tööjõud, mis tähendab, et ühest küljest on toote nii-öelda lõpphinnas kütuse osakaal vähenenud ja see on järgmine argument, miks aktsiisi langetamine suurt pilti ei muuda.

Lätis tankimine kasvas

Tänavu aprillis toimunud kütusekonverentsil tutvustas uuringufirma Kantar Emor transpordiuuringut, kust selgus, et 58% Eesti transpordifirmadest kasutab Lätist ostetud kütust ning kahe viimase aastaga on Lätis tankimine kahekordistunud. 2016. aastal oli see näitaja 29%, selgub samast uuringust.

Neljapäeval ütles peaminister Jüri Ratas ERRile, et tahab langetada aktsiisimäärasid. "Kui räägime aktsiisilangetustest, siis see, mis inimesi päriselt lööb, on kütuse- ja elektriaktsiis. Meie soov on neid langetada. Alkoholiaktsiisi me tõstma ei hakka," ütles Ratas.

Ratas kinnitas Äripäevale, et kütuseaktsiisi langetamise puhul käib jutt diisliaktsiisist. See puudutab enim transpordifirmasid, mille sõidukite kapoti all tuksub reeglina diiselmootor. Plaanide kohaselt tahetakse langetada aktsiisimäära Läti taseme lähedale.

Tänavu on Lätis diisliaktsiis 1000 liitri kohta 372 eurot, Eestis 493. Kui Eestis edasisi aktsiisimäärade tõuse kehtestatud pole, siis Lätis on kehtestatud järgmised diislikütuse aktsiisimäärade tõusud aastaks 2020, kui diisli aktsiisimäär tõuseb 21,4%, 414 euroni 1000 liitri kohta.

34 miljonit eurot maksukadu

Haavala selgitas, et rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt tangiti möödunud aastal Lätist-Leedust hinnanguliselt täiendavalt 49,9 miljonit liitrit diislikütust, mis moodustab umbes 7% Eesti müügist. Täiendava piiriülese tankimise tõttu jäi laekumata kütuseaktsiisi hinnanguliselt ligi 24,6 miljoni euro eest, maksukadu koos käibemaksuga on umbes 34 miljonit eurot.

Tänavu on Läti ja Leedu tankimiste mahud Haavala sõnul mõõdukalt kasvamas, kuid samas kasvab ka diislikütuse Eesti siseselt tangitav kogus. Diislikütust on tangitud käesoleva aasta seitsme esimese kuuga 9,1% enam kui eelmisel aastal.

Tunda on valimishõngu

Tänavu mais ütles rahandusminister Toomas Tõniste, et aktsiisilangetuste mõjude hindamiseks on tellitud uuring, mis pidanuks valmis saama sügisel. "Siis saab numbritele otsa vaadata ja on võimalik hinnata tegelikke mõjusid, sealhulgas diislikütuse aktsiisi võimalikku langetamist," ütles Tõniste.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala ütles aga nüüd, et praegu käib alles aktsiisipoliitika mõju-uuringu hanke pakkumuste hindamine. Analüüsi tulemusi lubas ta uue aasta veebruariks.

Laul hindab, et idee aktsiisi langetada on pigem populistlik. "Tahaks küsida, et miks seda just nüüd tehti, miks mitte näiteks eelmisel sügisel?" jätkas Laul.

Ka Raud nõustus, et veidi on tunda valimishõngu. "Arvestades, et paljudes peredes on kaks autot, siis on see kindlasti hea uudis," arutles ta ja lisas, et kui paljude perede eelarve on pingeline, aitavad vähenenud kütusekulud seda veidi leevendada.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt