Autovedajad: aktsiisi langetusega on hiljaks jäädud

"Kindlasti hakkan Eestis tankima," ütles transpordiettevõtte Miil omanik ja juhataja Heiki Hütt, kui kuulis Ratase välja pakutud ideest langetada diisliaktsiisi. Hütt selgitas, et praegu tangib ta Lätis üksnes siis, kui lõunapoole satub. Maikuus Äripäevale antud kommentaaris ütles Hütt, et põhiliselt Eesti vedusid tegev transpordifirma Miil tankis enne aktsiisitõusu oma autosid ainult Eestis, aga nüüd ostab igal kuul 30 000 liitrit kütust Lätist ja 10 000–15 000 liitrit Eestist. "Tangiks 100% Lätis, aga meil ei ole nii palju Läti vedu," ütles firma juht Heiki Hütt toona.

Ühtlasi arutles Hütt, et kui aktsiis oleks Lätiga samal tasemel, saaks ta uuendada oma masinaparki ja teha investeeringuid. "Praegu investeeringud seisavad," tunnistas ta.

Ka Rain Transpordi juhataja Toomas Raud oli nõus, et aktsiisi langetamine on positiivne ja jätab transpordifirmadele rohkem raha. "Kütus moodustab kolmandiku omahinnast," ütles Raud. Teisalt tunnistas ta, et ilmselt on ettevõtte seisukohalt rahaline võit siiski väike ning arvestades sektoris valitsevat tugevat konkurentsi, ei ole säästetav raha kindlasti piisav, et sellest saaks suuri investeeringuid teha.

Laiemas plaanis uskus Hütt, et ilmselt aitab aktsiisimäära langetamine suurendada Eestis tankivate veoautode arvu. Hütt selgitas, et reeglina tangivad veoautod viimases nii-öelda odavas kohas. Kui praegu on selleks Läti asemel Eesti, siis Soome ja Rootsi teel olevate veoautode puhul saaks selleks olema diislikütuse hinna odavnemise järgselt kindlasti Eesti.

Laul Hüti arutluskäiguga siiski ei nõustunud, viidates, et Soome ja Rootsi teel olevate autode jaoks ei muutu tegelikult midagi, kuivõrd nad tangivad niikuinii Eestis, sest Põhjamaades on kütus kallim kui meil.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala ütles, et aktsiisimäärade langetamisel Läti tasemele väheneks tõenäoliselt Läti tankimiste arv, kuid rahvusvaheline transport jätkaks tankimist Leedus, kus on diislikütuse aktsiisimäär 330,17 eurot 1000 liitri kohta. "Eesti riigile laekuks vähem aktsiisi kõikide siseriiklike tankimiste pealt, kuid alalaekumist leevendaks veidi Läti tankimiste kahanemine. Diislikütuse aktsiisimäära langetamisega väheneks ka eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär," ütles Haavala.

Laul tõdes, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga on uued veoautod muutunud oluliselt säästlikumaks ning võtavad isegi kuni neljandiku jagu vähem kütust. Selle vastukaaluks on kallinenud aga tööjõud, mis tähendab, et ühest küljest on toote nii-öelda lõpphinnas kütuse osakaal vähenenud ja see on järgmine argument, miks aktsiisi langetamine suurt pilti ei muuda.