Mõju pole tuvastatud
Meditsiinieksperdid on siiski skeptilised ega usu, et noorte inimeste veri suudaks inimesi kauem elus hoida või vitaalsemaks teha. Vereülekanded on väga levinud ning USAs tehakse igal aastal suisa 14,6 miljonit vereülekannet.
Teisalt pole siiani mitte ükski uuring suutnud tõestada, et noor veri teeks inimese nooremaks. „Kliinilist tõestusmaterjali sellele sisuliselt pole ning põhimõtteliselt on tegu inimeste usalduse kuritarvitamisega,“ kommenteeris Stanfordi Ülikooli neuroteadlane Tony Wyss-Coray Business Insiderile.
Abrosia Medicali juht ning Stanfordi meditsiiniülikooli vilistlane Jesse Karmazin usub mõistagi vastupidist. Olles Stanfordi tudeng ning käies praktikal National Institute on Agingis, nägi ta, kuidas ühed inimesed said vereülekannetena noorte ja teised vanemate inimeste verd. Karmazin selgitas, et nägi, kuidas noorelt doonorilt pärit vereülekande saanud inimene oli hiljem vitaalsem ja tervem.
Samuti tegi Ambrosia Karmazini sõnul möödunud aastal katse, millest selgus, et vereülekanded on positiivse mõjuga. Tema sõnul tunnistasid „paljud“ ravimisessioonil osalenutest, et nende mälu ja uni paranesid ning nad suutsid paremini keskenduda. Veelgi enam, mõned katses osalenutest olla näinud isegi, et nende välimus muutus nooremaks.
Liiga vähe verd
Meditsiiniringkondades on seesugune plaan saanud mõistagi palju negatiivset vastukaja. Meditsiiniekspert Michael Conboy ütles Business Insiderile, et terviserisk tuleneb ka sellest, et noore vere suunamine vanemate inimeste soontesse võib tuua kaasa immuunsüsteemi tugeva reaktsiooni ning teha inimese tervisele rohkem kasu või kahju.
Vähem oluline pole ka see, et Conboy sõnul on üle kantav vere hulk ehk 1,5 liitrit liiga vähe, et mingit suuremat mõju avaldada. Täiskasvanud naise kehas voolab keskmiselt neli liitrit verd, mehe omas viis kuni kuus liitrit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!