Rõivas teisest sambast: midagi kokku klopsida oleks diletantlik

Riigikogu rahanduskomisjon arutas Rõivase sõnul tänasel istungil pensionifondidega seotud küsimusi, mis olid eelkõige seotud fondide tootlikkuse tõstmise ja investeerimisvõimalustega. Äripäev kirjutas, et kuigi poliitikud on viidanud ka väljamaksete süsteemi paindlikkuse toomise vajalikkusele, siis selle teemaga edasi minna ei taheta.

„Seda pole keegi taotlenud, et käesoleva eelnõuga peaks väljamaksete süsteemi kardinaalselt muutma,“ rääkis Rõivas. „Pensioniseaduste mõju ulatub aastakümnete taha ja kui proovida siin praegu nädalatega midagi kokku klopsida, siis see oleks erakordselt lühinägelik ja diletantlik.“

Teise pensionisamba väljamaksete süsteemi muutmist siiski turuosalistega täna arutati. „Nii komisjoniliikmete kui ka teise ruumis viibijate üldine seisukoht oli see, et väljamaksete puhul tuleks edaspidi rohkem võimalusi luua, kuid kindlasti peab pension olema eluaegne,“ rääkis Rõivas.

Rõivase sõnul ei saa väga tõsiselt võtta ettepanekuid, mille järgi näiteks 15 või 20 aastat makstakse teise samba pensioni välja ja kui inimene elab sellest kauem, siis tal väljamaksed lõpevad. „Sellist varianti me võimalikuks ei pea. Kas see käib edaspidi kindlustusseltsi või fondipensioni kaudu, aga eluaegsus peab sisse jääma,“ märkis Rõivas.

Üks otsus, mis komisjonis täna tehti, on pensionifondide loosimise süsteemi muutmine. Kui praegu jagatakse uued teise sambaga liitujad, kes ise valikut ei tee, loosimise teel vaid kõige konservatiivsete fondide vahel, siis edaspidi osalevad Rõivase kinnitusel loosimises kõik pensionifondid. „Seda muudatust pidas enamik kohalolijatest mõistlikuks, sest vana süsteem on oma aja ära elanud. Kogu pensionisüsteem on praeguseks muutunud oluliselt küpsemaks,“ rääkis Rõivas.

„Kõik noored, kes pensionikogumist alustavad, peaksid aga ikkagi ise mõtlema läbi, millisesse fondi oma raha panna. Numbrid näitavad, et vahed on väga suured ja otsused tuleb teha teadlikult,“ lisas ta.

Lisaks tehakse Rõivase sõnul ettepanek nihutada veidi edasi ehk 1. jaanuarile 2020 seaduseelnõus ette nähtud tähtaeg, millest alates hakatakse mõõtma pensionifondide tulemusi ja selle põhjal määrama neile edukustasu. „Turuosaliste sõnul on edukustasu suurim muudatus meie senises pensionifondide ajaloos. Ehk siis need pensionifondid, mis suudavad näidata pikema aja jooksul riiklikust pensioniindeksist suuremat tootlust, võivad edaspidi saada edukustasu,“ lausus Rõivas.

Rõivase sõnul tehti selle eelnõuga suuremad muutused teise sambaga juba ära. "Mis puudutab väljamakseid, siis seda tuleb põhjalikumalt analüüsida. Kindlasti ei jõua seda teha praegune parlament, sest töönädalaid on jäänud vaid üksikuid ja valitsus sellega praegu tegeleda ei suuda,“ märkis Rõivas.

Teise sambaga seotud teemades on Rõivase sõnul viimasel ajal liiga palju populismi ja emotsioonidega laetust. „Mina ei pea kindlasti mõistlikuks seda, et anname inimestele pensionile mineku päeval raha kätte ja loodame, et neil jätkub seda raha vanaduspäevade lõpuni. See seab ühiskonnale väga suure riski,“ ütles Rõivas.