Birjo Must • 19. november 2018 • 4 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Saarts valitsuskriisist: EKRE on teinud kiiduväärt tööd

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul   Foto: Erik Prozes, Postimmes/Scanpix

Valitsuskriisi valguses on suurim võitja kindlasti EKRE, kuid Reformierakond peaks Eesti 200 edu pingsalt jälgima, rääkis politoloog Tõnis Saarts Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Küsimusele, kas valitsus püsib koos või mitte, ei tea Saartsi sõnul praegu veel keegi vastust. Samas peaks tema kinnitusel olema kõigil osapooltel huvi seda hoida, sest vahetult enne valimisi lahkumine erilist kasu ei too.

„Kui see valitsus peaks lagunema, siis Keskerakonnale on see kindlasti mainehoop. Sotsiaaldemokraatidel on siin ka vähe võita. Juhul kui lagunemine toimuks väga dramaatiliselt, siis saaks ehk Isamaa näidata, et nemad on seisnud konservatiivse rändepoliitika eest, aga nende häält ei võetud kuulda,“ märkis Saarts, lisades, et kindlasti võiks konservatiivsele valijale olla niisugune põhjendus isegi atraktiivne. Kuid ma ei tea, kas nad läheksid sellise märtri oreooli peale välja, kahtles Saarts.

Seda, et ränderaamistikust keeldumisega ja valitsusse jäämisega sotsiaaldemokraadid oma võimalused maha oleks mänginud, Saarts ei usu. Keskerakonna laveeriva käitumise kohta ütles politoloog, et ega peaministriparteil muud üle ei jäägi, sest praegu nad pooli võtta ei saa.

Võidupärg läheb EKRE-le

Kes siis sellest kriisist ikkagi uurima võitjana väljub? Saartsi sõnul on võitjaks ennekõike opositsioon. „EKRE on täna võitnud rohkem kui ükski teine erakond. Kriis ongi ju tekkinud sellest, et Isamaa kardab EKREt ja EKRE on loonud selle viisi, kuidas me sellest rändepaktist praegu kõneleme. Nende narratiiv, et me peame nüüd kõik pagulased vastu võtma, mis pole kaugeltki tõsi, on peale jäänud,“ rääkis Saarts, lisades, et EKRE on teinud selles vallas opositsioonierakonna kohta täiesti kiiduväärselt head tööd.

Kuula täispikka intervjuus Tõnis Saartsiga alates 59:05:

Kui valitsus peaks lagunema ja jätkama vähemusvalitsusena, siis võidaks sellest politoloogi sõnul ka Reformierakond. „Nemad saavad näidata, et Keskerakond polnud piisavalt osav, et valitsust isegi koos hoida, ega suutnud piisavalt kaitsta Eesti välispoliitilisi huve. Kindlasti tuleb see sõnum, et Eesti ei püsi enam läänelikul kursil, kuigi me teame, et Reformierakonna poliitikud ise on olnud väga kahtlevad selle ränderaamistiku suhtes,“ lausus Saarts.

Opositsioonist keegi valitsusse ei tiku

Kui mõni erakond peaks valitsusest lahkuma, siis võib Saartsi sõnul tekkida Reformierakonnal teatud kiusatus valitsusega liituda. Kuna aga valimisteni on jäänud alla nelja kuu, siis sellega midagi ära teha ei jõuta. „Ma ei tea, mis neil sellest võita on, kui nad lähevad lappima Keskerakonna tegemata tööd. Pigem on võita sellest, kui nad lasevad Keskerakonnal läbi raskuste tegutseda ja saavad neid hiljem parastada,“ arvas Saarts.

Saartsi sõnul on jäänud ka liiga vähe aega, et hakata tegema täiesti uutel alustel riigieelarvet, mis oleks väga Reformierakonna nägu.

Eesti 200 pöörab pildi pea peale

Värskeid erakondade reitinguid kommenteerides ütles Saarts, et piirid hakkavad selginema. „Eesti 200 jaoks on ülioluline see, et erakonnastumise järel on nad tõusnud selgelt üle künnise. See annab protestimeelsetele valijatele ja neile, kes otsivad alternatiive vanadele erakondadele, julgust juurde, et Eesti 200 antud hääl pole maha visatud,“ põhjendas Saarts.

Politoloogi sõnul on nüüd kaks võimalust, kas Eesti 200 toetus jääbki 8% piirile või hakkab veel tõusma. „Kui ta hakkab veel tõusma, siis on täiesti selge, et Reformierakond nende valimiste võitja ei ole. Eesti 200 võtab kindlasti hääli Reformierakonnalt ja ka sotsiaaldemokraatidelt. Muidugi ka Isamaa püsimajäämine on väga suure küsimärgi all,“ lausus Saarts, kes ei usu, et EKRE või Keskerakond seetõttu hääli kaotaks.

Keskerakond kasutab rahvaerakonna mudelit

Seda, et Keskerakond käis välja idee kehtestada sotsiaalmaksulagi ja toetab ka praegust ettevõtte tulumaksusüsteemi, peab Saarts üpris loogiliseks sammuks. „Nad üritavad oma toetajate baasi lihtsalt veidi laiendada ja seda eriti ettevõtjate hulgas. Savisaare ajal jäeti see valijagrupp unarusse. Nüüd tuuakse majandusliberaalsust uuesti sisse ja eks eesmärk on oma konkurente nõrgestada,“ märkis Saarts.

Kui Keskerakonnal õnnestub niisugune rahvaerakonna mudel tekitada, siis see on politoloogi hinnangul sama mudel, mis õnnestus veidi teisel kujul Ansipi juhitud Reformierakonnal. „See on kahtlemata mudel, mis võib aidata Keskerakonnal olla võimul ja seda mitte ainult neil valimistel. Küsimus on, kas see nende puhul töötab nii hästi,“ sõnas Saarts.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt